Juhatuse liikmeid pigistatakse äriühingu võlgade puhul üha enam

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pankrot. Pilt on illustratiivne.
Pankrot. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Viimase poole aasta jooksul on olnud mitu kohtuvaidlust, mille tagajärjel on äriühingu võlad tulnud maksta juhatuse liikmel. See näitab, et vastutusotsus on üha levinum viis, kuidas äriühingu juhatuse liikmetelt maksuvõlgu koguda, kirjutab Äripäev.

«Viimase kuue kuu jooksul riigikohtu menetluses olnud asjadest seitse seondus vastutusotsusega. See näitab, et vastutusotsus on üha aktuaalsem ja levinum. Nendest kolmes analüüsis riigikohus eelaresti kohaldamist,» rääkis advokaadibüroo Sorainen maksuõiguse vandeadvokaat Priit Raudsepp.

Maksu- ja tolliameti tulude osakonna juhataja Triin Raaperi sõnul on amet viimastel aastatel pööranud suuremat tähelepanu isikutele, kelle juhtimise all jäävad ettevõtted nii riigile kui ka teistele võlausaldajatele pidevalt võlgu.

Maksuamet ukse taga. Vastutusotsust ja ettevõtte üleminekut ehk kolmanda isiku vastutust peab maksuamet üheks paljudest võlgade sissenõudmise meetmetest.

Raaper kinnitas, et maksuhaldur algatab ettevõtte juhtorgani vastu suunatud menetluse alles siis, kui kõik muud maksuvõla sissenõudmise võimalused luhtuvad. Alates 2009. aastast saab maksuhaldur rakendada ka eelaresti ning selle võimaluse kasutamine sõltub Raaperi sõnul peamiselt võlausaldaja reageerimise kiirusest – sellest, kuidas nõudeid tagatakse. Eelaresti rakendatakse vaid sellistel juhtudel, kus on põhjendatud kahtlus, et uurimise all olev isik maksude vältimiseks oma vara n-ö ära kaotab.

Loe pikemalt Äripäevast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles