Eestist Aafrikasse saadetud siider haihtus kinnistest purkidest

Suur oli nigeerlaste üllatus, kui nad kaupa maha laadides avastasid, et paljude siidripurkide sisu on haihtunud. Foto: Erakogu

Nigeeria turgu Saku siidriga vallutada plaaninud eestlaste kaup jõudis merekonteineritesse pakituna kuu ajaga kinnistest purkidest lihtsalt haihtuda. Tehnikaülikooli ekspertiis tõestas, et süüdlaseks on ookeanivesi.

Et Aafrika ühe suurima riigi, 150 miljoni elanikuga Nigeeria turul puudub selline jook nagu siider üldse, peaks selle turustamine Mustal Mandril olema geniaalne äriidee. Nii leidsid poolteist aastat tagasi ka Eesti ettevõtjad, kellele idee selliseks äriks andis ühe asjaosalise õemehena perekonnaringi kuuluv ja Taanis elav nigeeria päritolu John.

Eestlaste plaan oli uhke. Jõuda aastaga Nigeerias niikaugele, et kuuga müüdaks seal läbi kolm miljonit purki siidrit. See on Eesti mastaape arvestades märkimisväärne kogus. «Märkimisväärne, kuid mitte midagi ülisuurt, Soome eksport on meil märksa suurem,» nendib Saku õlletehase müügidirektor Margus Kastein.

Partneriks valisidki ettevõtjad Saku, mille toodangu hulka kuulub euroopalikust vaimustuva mustanahalise kliendi jaoks arusaadavat ingliskeelset nime Kiss ehk Suudlus kandev siidrimark.

Nii sõlmiski eestlaste Hagat International Ltd. Company õlletehasega lepingu, mille järgi tagas tootja siidri transpordi Lagose sadamasse. Brändi turundus ja müük kohapeal jäi ettevõtjate mureks. Nad hankisid selleks Lagoses spetsiaalsed reklaamibussid, valmistasid reklaamsärgid, korraldasid reklaamikampaania ja registreerisid kohalikul turul tootena Kissi õuna- ja pirnisiidri. Kummagi eest tuli maksta 150 000 krooni.

Äri pidanuks käima minema mullu kevadel. Selleks saatis Saku 23. veebruaril merekonteineris Lagose poole teele esimese siidripartii. Kuu aega hiljem järgnes sellele veel kolm merekonteinerit. Kokku teeb see umbes 6500 kasti siidrit.

Ettevõtmise ühe vedaja Marek Paiste sõnul oli algul plaanis esimese partiina saata teele koguni kaheksa konteinerit, ent tagantjärele targana tuleb õnne tänada, et avapartii poole väiksemaks jäi.

Meretee Tallinnast Lagosesse kestab umbes kuu. Esimesed probleemid kaubaga ilmnesid juba Nigeerias, kui avastati, et tollitud konteineris on 50 kasti lihtsalt tühjade purkidega. Siidripurgid olid pealt ilusasti kinni, ent siider haihtunud.

Esialgne kaubakadu oli talutav, ent kui nädalaga lisandus tollilaos sellele 150 kasti, muutus olukord ärevaks. Ent see oli alles algus. Siider jätkas purkidest haihtumist otsekui võluväel ja nii saadi 6500 Nigeeriasse veetud siidrikastist lõpuks turustada ehk maha müüa vaid 500 kasti. Ülejäänu tuli  lihtsalt maha kanda, mis tekitas umbes kolm miljonit krooni kahju.

Et siidri eksportijate palve Saku õlletehasele saata siidri lekkimist kohapeale uurima oma spetsialist jäi kolmveerandi aasta jooksul vastuseta, tekkis eksportijail küsimus, kes peaks tekitatud kahju neile korvama.

Paiste sõnul vastutas neile kauba tarninud Saku õlletehas vaid kauba teelesaatmise eest. Kuigi rahvusvaheliste kaubavedude tavade järgi kaasneb sellega ka kauba kindlustamine, keelduvad Saku juristid Paiste väitel vastavat poliisi neile näitamast.

Et nii ähvardab kahju kandmine jääda üksnes eksportööride kaela, tellisid mehed paar kuud tagasi Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute keskuselt analüüsi, selgitamaks välja, miks ikkagi siider purkidest haihtus.

Teadlased teadsid, et alumiinium on tundlik soolases merevees leiduvate kloriidioonide suhtes. Ja kuna välisel vaatlusel võis öelda, et Nigeeria partiis olid kannatada saanud ainult purgipõhjad, oli teadlaste loogiline oletus, et konteinerid puutusid tormisel merel kokku soolase mereveega.

Imiteerimaks samu tingimusi, mis kauba Nigeeriasse transportimisel, asetasid teadlased täis Saku Kissi siidripurgi ookeaniveele vastavasse 3,5-protsendilisse meresoolalahusesse. Soolveesse asetatud purgil tekkisid põhjas esimesed korrosioonikahjustused juba viie-kuue päeva möödudes. Katse 41. päeval tuvastati purgi põhja tekkinud mikropraos esimene leke ja purgi tühjenemine siidrist kahe kolmandiku ulatuses. Järgneva nelja-viie päeva jooksul tühjenes purk siidrist täielikult.

Nii järeldasidki teadlased märtsi lõpus tehtud analüüsi protokollis, et purkide tühjenemise kõige tõenäolisem põhjus on nende kokkupuude mereveega. Et formaalselt asetab see kohustuse kahju korvata meretranspordi eest vastutanud Saku õlletehasele, kavatsevad ettevõtjad suurtootja kohtusse kaevata.

Paiste sõnul tekkis probleem siis, kui kaup Eestis merekonteineris maast laeni täis laaditi, kasutamata  kaubaaluseid ega niiskusmatte. Paiste väitel näevad niimoodi ette sellise kauba elementaarsed transpordinõuded. «Nende olemasolul poleks kahju kindlasti nii ulatuslik olnud,» leiab end meretranspordi üksikasjadega kurssi viinud Paiste.

Vaatamata esialgsele ebaõnnele, ei ole ettevõtjad kaotanud lootust Eesti siidriga Aafrika turgu vallutada. Et koostöö Sakuga läks viltu, loodavad mehed turustada Nigeerias A. Le Coqi toodetavat Fizzi. Läbirääkimised on alanud. «Me oleme seal lihtsalt nii palju tööd ette ära teinud, et oleks rumal loobuda. Kui kõike korralikult teha, on see väga hea äri,» ütleb Paiste.

Kommentaar

Margus Kastein
Saku õlle­tehase müügidirektor:

Kaubad pakendas transpordifirma ja nõuetele vastavalt. Saadetis jõudis Nigeeriasse tervena. Kaup oli saaja poolt mahalaadimise hetkel kahjustusteta. Mitu kuud pärast kauba mahalaadimist esitas Nigeeria pool tõesti reklamatsiooni.

Selle kontrollimisel esitasid nad mõned purgid, mis olid mehaaniliste vigastustega, mitte oksüdeerumise tõttu purunenud. Kui purgid oleks tõesti lekkinud juba vedamise ajal, siis selle vastu räägib fakt, et saaja võttis saadetise vastu igasuguste märkusteta saadetise lekkimise, defektide vms kohta. Lekkimine oleks avastatud kohe. Tõenäoliselt on tegemist pahatahtliku nõudega. Lahjade alkohoolsete jookide transportimine merekonteinerites on tavapärane praktika ning seda kasutatakse laialdaselt kogu maailmas.

Saku õlletehase pikaajalise eksporditegevuse jooksul on see esimene selline juhtum. Ekspordime oma tooteid merekonteinerites USAsse, Kanadasse ja Taisse, sellist olukorda ei ole meie praktikas varem ette tulnud. Meie peamistel eksporditurgudel Soomes, Rootsis, Inglismaal ja Saksamaal kasutame autotransporti, ka siin ei ole selliseid juhtumeid olnud.

Õpime sellest juhtumist seda, et edaspidi teeme põhjalikuma riskianalüüsi uue ekspordisihtkoha ja partnerite kohta. Samuti ei ole meil suuri ootusi Nigeeria kui ekspordimaa osas.