Eesti ei suuda konverentsiturismi võimalusi ära kasutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peaks majanduse arendamiseks oluliselt rohkem panustama konverentsiturismi arendamisse ning oma väga häid eeldusi ära kasutama, kirjutab Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Riine Tiigi.
Hiljutise NATO konverentsiga seoses on tervalt esile kerkinud probleem, et Eestis ei olegi piisava suuruse ja funktsionaalsusega konverentsikeskust selliste ürituste mahutamiseks. Swissoteli ja Radisson Blu hotelli vahele ehitatud telkkoridor näitas küll meie nutikust probleemide lahendamisel, kuid nagu ka välisminister Urmas Paet mainis, oleks ürituse korraldamine multifunktsionaalses konverentsikeskuses tegelikult riigi jaoks kordades odavam ning lihtsam olnud.
Skeptikud väidavad kohe, et palju meil sellisel tasemel üritusi üldse on, et suurt konverentsikeskust rajada ning käigus hoida, enamik aastast seisaks ta niikuinii tühjalt. Aga ära ei tasu unustada, et kuigi seekord oli tegemist riiklikest vahenditest finantseeritud üritusega, siis tegelikult on konverentsiturism maailmas kiirelt arenev tööstusharu, millest soovivad profiiti lõigata enamik riike ning linnasid. Ei lähtuta mõttemallist, et palju neid üritusi siin ikka toimub, vaid turundatakse aktiivselt oma sihtkohta, et võimalikult palju rahvusvahelisi konverentse ja muid üritusi linna tuleks, sest see toob kaasa maksujõulised turistid, linnaelanike tööhõive ja linna maine kujunduse rahvusvahelisel turul.
Kuna suured konverentsikeskused tõepoolest ei opereeri 100 -protsendilise täituvusega, siis paljudes linnades ongi konverentsikeskused linna või riigi omandis ning vahel toodavad ka kahjumit. Sest kordades suuremaks loetakse konverentsidega ja üritustega kaudselt kaasas käivat kasu linna ja riigi majandusele. Rahvusvahelise statistika kohasel on konverentsituristi kulutused keskmiselt 565 USD päeva kohta ning 2568 USD konverentsi kohta (rahvusvahelise katusorganisatsiooni ICCA International Congress and Convention Association 2008.a.andmeil) ehk peaaegu poole rohkem kui puhketuristide poolt tehtavad kulutused. Maailma esimene põhjalikum uuring konverentside majandusliku mõju kohta viidi läbi Kanadas 2006.aastal koostöös Maailma Turismiorganisatsiooniga. Selle uuringu põhjal selgus, et Kanadas aasta jooksul korraldatud 671 000 konverentsi ja kokkusaamise, kus osales 70,2 miljonit inimest, otsene kasu majandusele oli 32,2 miljardit dollarit. Sellest 12,3 miljardit kulus turismiga seotud toodetele (majutus, transport, toitlustus), 5,6 miljardit osalemistasudeks, 1,7 miljardit vaba-ajaprogrammideks, 2 miljardit sisseostudeks. Lisaks toodi eraldi esile ka sektori suur mõju tööhõivele. Sektoriga oli otseselt seotud 235 500 töökohta ning kaudselt veel 4 korda rohkem.
Eestis vastavaid uuringuid tehtud ei ole, aga kogu turism moodustab juba praegu Eesti SKT-st 8 protsenti. Kuid ka Eesti turismi üks peamisi probleeme on see, et enamik turiste saabub meile kolme suvekuu jooksul ja muul ajal on hotellide täituvus märgatavalt madalam. Paljud riigid püüavadki konverentsi- ja üritusturismi edendades täita hotellid madalhoojal ärituristidega. Lisaks on mitmetes uuringutes esile toodud, et konverentsid avaldavad pikas perspektiivis ka suurt mõju sihtkoha kui teaduskeskuse mainele, välisinvesteeringute ning ekspordi kasvule. Suurürituste ja konverentsidega kaasas käiv meediakajastus arvestatakse samuti kasu hulka. Meenutagem kasvõi hiljutist Kopenhaageni kliimakonverentsi, mille kaudu Kopenhaagen jõudis igasse telekanalisse.
Kui veel paar aastat tagasi kardeti, et seoses tehnoloogia kiire arenguga kaob peatselt vajadus konverentside järele, siis seda tegelikkuses toimunud ei ole ning maailmas on konverentside arv hoopiski aasta-aastalt suurenenud. Endiselt on vajadus silmast- silma kohtumiseks, suhete arendamiseks, koolituseks, uute tehnoloogiatega tutvumiseks.
Eestis on juba praegu olemas mõned väga head eeldused konverentsiturismi arendamiseks. Oleme nö uus tegija turul ja Euroopa konverentsikorraldajad on väga huvitunud uutest põnevatest sihtkohtadest, kus nende regulaarselt toimuv konverents varem käinud ei ole. Enamik meie konverentsihotelle on hiljuti ehitatud või renoveeritud ning hotellide hinnatase on viimase Hotels.com hotellide hinnaindeksi järgi Euroopa soodsaimate killast, jäädes 2009.a. 64 maailma suurlinna hotellide hinnauuringus odavuselt alla vaid Riiale. Välismaised konverentsikorraldajad satuvad alati vaimustusse Eesti tasuta internetilevist, mis ka konverentsi eelarveAga suurkonverentside teenidamisel jääb meil puudu ruumide funktsionaalsusest. Kuigi Nokia Kontserdimaja saali Tallinnas mahuks konverentsile peaaegu 2000 osalejat ning Vanemuise ruumidesse Tartus peaaegu tuhat osalejat, siis tavaliselt on vaja paralleesessioonide tööks erineva suurusega konverentsiruume ja ka messipinda konverentsiga kaasneva sponsornäituse paigutamiseks, sest just messipinna välja rentimise kaudu konverentse paljuski rahastataksegi. Toon lihtsa näite. Eestisse sooviks tulla konverentsi pidama üks Euroopa kirurgide ühendus . Kuid neile on vaja konverentsikeskust, kus 3 töösaali, mis igaüks mahutaks 700 osalejat, 800 - 1000 m2 näitusepinda, piduliku õhtusöögi ruume 500-le. Osalejad ööbiksid Eestis 5 ööd, mis teeks kokku 5 X 1200 hotelliööbimist. Kõrvaltvaatajale ei tundu see just raketiteadusena, aga kahjuks meil sobilikke konverentsiruume pakkuda ei ole ning raha jääb Eestil saamata. Sarnaseid näiteid on tuua kümneid. t aitab vähendada. Samuti tuleb kasuks meie väiksus - kui suurlinnades võtab lennujaamast hotelli sõit aega kaks tundi, siis meil saab selle ajaga juba riigi teise otsa. See tähendab, et konverentsil osalejad ei pea oma väärtuslikku aega linnatranspordis loksumisele kulutama, meil on kõik käe-jala juures.
Kuidas on lood naabrite juures? Riia suudab juba praegu ära mahutada 10 000 osalejaga konverentse, lisaks on Riia linn sõlminud Messe Frankfurt-iga koostöökokkuleppe Põhja- Euroopa suurima konverentsi- ja messikeskuse rajamiseks Riiga lähiaastate jooksul. Vilniuses kaasajastati hiljuti LITEXPO messikeskus, nüüd on seal 11 konverentsisaali maksimaalselt 3000 osalejale. Projekti maksumuseks oli 9,5 miljonit litti, sellest 3 miljonit saadi Euroopa struktuurifondide vahenditest. Kas Eesti puhul ei oleks võimalik leida konverentsikeskuse rajamiseks lahendust EL struktuurifondide kaasamiseks?
Praeguse seisuga on Eesti kerkinud konverentsiriikide edetabelis 43. kohale, edestades nii Lätit kui Leedut. Linnadest on Tallinn 65. kohal. (2008.a. andmed, 2009.a. andmed avaldatakse mai keskel, ICCA statistika). Aga potentsiaali edetabelis tõusmiseks oleks meil veel küllaga, kui infrastruktuuri arengud järele tuleks. Nagu eelnevalt tõestatud, kasu oleks nii riigile, linnadele kui eraettevõtjatele.