Riigikontroll: pensionikindlustuse puudujääk üha suureneb

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Alates aastast 2009 on riiklik pensionikindlustus olnud puudujäägis, sest riigi pensionikulutused ületavad olulisel määral selleks kogutud maksutulusid ning samasuguse trendi eest hoiatab Riigikontrolli aastaraport ka tulevikus.

2013. aastal on riikliku pensionikindlustuse puudujääk 370 miljonit eurot. Raportis on võrdluseks välja toodud, et päästevaldkonna, politsei ja piirivalve peale kokku kulub 2013. aastal riigieelarvest 196 miljonit eurot. Puudujääk suureneb pidevalt, jõudes 2017. aastaks 474 miljonini.

Pensionikindlustuse defitsiit moodustab 2013. aasta riigieelarvest 4,8 protsenti, aastaks 2017 suureneb see 5,2 protsendini. Poliitikauuringute Keskuse Praxis prognooside kohaselt jääb pensionikindlustus defitsiiti vähemalt järgmiseks 50 aastaks.

Pensionikindlustuse puudujääki vähendab tulevikus mõnevõrra II samba ehk kohustusliku kogumispensioni rakendamine, kuid see ei taga süsteemi jätkusuutlikkust. Põhjalikke muudatusi tegemata jääb I sammas ehk riiklik pensionikindlustus endiselt puudujääki, hoiatab Riigkontroll.

Pensionikindlustuse puudujääki süvendavad Riigikontrolli hinnangul Eestis toimuvad demograafilised protsessid: rahvastiku vananemine, negatiivne iive, pidev tööealiste inimeste ja laste väljaränne. Nende protsesside tulemusel väheneb tööealiste inimeste arv ning suureneb pensionäride hulk. Üle 65-aastaste inimeste arv suureneb perioodil 2010–2050 prognooside kohaselt 31 protsendi võrra, jõudes 227 000lt ligi 300 000ni. Samal ajal väheneb tööealiste inimeste arv (20–64aastased) ligi 20 protsendi võrra ehk 827 000lt 665 000ni.

Raporti hinnangul on oluline pensionikindlustuse eelarve puudujääki põhjustav tegur see, et inimesed jäävad pensionile oodatust varem. Riik on küll teinud otsuse tõsta üldine pensioniiga 65. eluaastani, kuid pole selge, kuidas tagatakse, et inimesed ka tegelikult selle ajani töötavad.

Aruandes on välja toodud, et pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks muutmiseks peaks riik vähendama kulusid või suurendama tulusid. Riigi pensionikulusid on võimalik vähendada, kui tõsta pensionile mineku iga, langetada pensioni suurust või lõpetada riigieelarvest osa pensioniliikide maksmine. Tulude suurendamine eeldaks eelkõige maksukoormuse tõstmist.

Arvestades pensionikindlustuse puudujäägi ulatust, ei ole seda võimalik katta vaid süsteemi ühe teguri muutmise teel, märgib Riigikontroll. Seetõttu on vaja üle vaadata kõik pensionisüsteemi osad. Näiteks kui viia 2013. aastal riiklik pensionikindlustus tasakaalu, siis peaks keskmist vanaduspensioni vähendama 312 eurolt umbes 200 euroni. Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüs näitab, et kui rakendada maksude suurendamist, peaks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (praegu 20 protsenti) kasvama ligikaudu kümne protsendi võrra.

Tasakaalustamaks rahvastiku vananemise ja majanduskriiside mõju pensionisüsteemile, on raporti kohaselt mitmetes riikides (näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal, Jaapanis) võetud kasutusele niinimetatud automaatsed kohandamismehhanismid (vahendid hüvitiste, õiguste ja/või sissemaksete kohandamiseks vastavalt muutustele kokkulepitud näitajates).

Teistes riikides kõige levinumad automaatse kohandamismehhanismi tüübid mõjutavad pensioniiga ja pensioni suurust. Riigikontrolli sõnul on võimalik siduda vanaduspensioniiga oodatava elueaga, mispuhul pensioniiga kohandatakse regulaarselt vastavalt oodatava eluea statistikale.

Riik on hoidunud tegemast vajalikke otsuseid, millega tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, manitsetakse raportis. Praeguse seisuga kokku lepitud pensioniea tõus jõuab lõpule 2026. aastal ning edasisi muudatusi on kavas analüüsida 2019. aastal. See võib tähendada liiga lühikest ettevalmistusaega rahvastiku jaoks ning suutmatust kohandada süsteemi sujuvalt demograafiliste muudatustega.

Riigikontroll hoiatab, et muudatusi tegemata jääb pensionikindlustus aastakümneteks puudujääki, halvendades eelarvepositsiooni ning piirates riigi võimalusi investeerida teistesse valdkondadesse.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles