Riigikontrolör: eestlane on jätkuvalt vaesem kui keskmine eurooplane

Eesti tööjõu tootlikkus töötaja kohta pole Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisega võrreldes viimased seitse aastat sisuliselt kasvanud.

FOTO: SCANPIX

Vastavaldatud Riigkontrolli aastaraporti kohaselt pole kriisijärgsete aastate Euroopa kiireimast majanduskasvust hoolimata eestlaste ostujõud kriisieelsele tasemele jõudnud.

 

Järjest enam otsitakse paremaid elamistingimusi hoopiski piiri tagant ning jätkub maapiirkondade tühjenemine ja linnadesse koondumine. Eestlane on jätkuvalt vaesem kui keskmine eurooplane.

Raporti kohaselt teeb murelikuks, et Eesti majanduse hoog on 2013. aastal hakanud raugema, kuna 2013. aasta esimesel poolaastal kasvas majandus veidi üle ühe protsendi. Majanduskasvu aeglustumise põhjus on peamiselt meie kaubanduspartnerite halvenenud majandusolukord. Eelkõige Soome, Rootsi ja Venemaa tellimuste vähenemise tõttu on eksport, mis kriisist taastumist seni on vedanud, hoopis kahanema hakanud.

Euroopa Liidu (EL) perioodi 2014–2020 toetuste kasutamiseks koostatud partnerlusleppe analüüsis on ka Rahandusministeerium pidanud Eesti arengu suureks riskiks seda, et eksportivaid ettevõtteid on vähe ning eksport on rajatud odavate allhanketööde pakkumisele.

Rahandusministeerium nendib, et ehkki ekspordimahud on pärast kriisi palju kasvanud, ei ole Eestist tarnitav osa samaväärselt kasvanud eksportivate sektorite väärtusahelas, mis tegelikkuses vähendab ekspordi kui majandusarengu mootori potentsiaali. Suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksportimise kasvu piiravad vähesed turundusoskused, tarbijaturgude kehv tundmine ning kitsas kontaktvõrgustik välismaal.

Raportis kirjutatakse, et pelgalt odavate kaupade ega teenuste pakkumisega või odavate allhanketööde tegemisega aga rikkaks ei saa. Eesti inimeste heaolu ja palgataseme määrabki see, millise koha suudab Eesti niiöelda rahvusvahelises tööjaotuses endale võtta ning mis hinnaga oma kaupu ja teenuseid müüa. Eesti inimeste palkade tõstmise ainus kestlik võimalus on kasvatada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja töötajate tootlikkust.

Eesti tööjõu tootlikkus töötaja kohta pole aga EL 27 liikmesriigi keskmisega võrreldes viimased seitse aastat sisuliselt kasvanud. Kui 2007. aastal moodustas tootlikkus 66,6 protsenti EL 27 keskmisest, siis 2012. aastal vaid pool protsenti rohkem. Seejuures aastatel 2011 ja 2012 tootlikkus kahanes – 2010. aastal moodustas tootlikkus 68,3 protsenti EL 27 keskmisest.

Kuna tööjõu tootlikkus pole viimastel aastatel peaaegu kasvanud, siis on oht, et isegi viimaste aastate nigel palgakasv on ettevõtete konkurentsivõimet kahjustanud ja pikemas perspektiivis poleks ka paariprotsendine palgakasv ilma tootlikkuse kasvuta jätkusuutlik.

Reaalsus on praegu aga see, et Eesti majanduskasv on 2013. aastal analüütikuid negatiivselt üllatanud. Rahandusministeeriumi kevadel prognoositud kolme protsendi asemel kasvas majandus esimeses kvartalis 1,1 protsenti ja teises kvartalis 1,3 protsenti. Oma värskeimas prognoosis on Rahandusministeerium kasvuootusi vähendanud poole võrra, lootes 2013. aasta kasvuks 1,5 protsenti. Aastateks 2014–2017 prognoosib Rahandusministeerium majanduskasvu vahemikus 3,5–3,8 protsenti.

Majanduse oodatust aeglasem kasv pole veel kahandanud riigikassa tulusid, mis on seni laekunud nii, nagu Rahandusministeerium 2013. aastaks prognoosinud. Kui aga majanduskasv jääb ühe protsendi kanti ka teisel poolaastal, võib see tähendada riigikassale olulist tagasilööki.

Tulude oodatust kesisem laekumine tähendaks, et valitsus peab leidma eelarves kokkuhoiukohti, kasutama kulude tarvis reserve või võtma laenu. Kulude kokkuhoidmise võimalusi on aga vähe, kuna suur osa eelarvekuludest tuleneb seadustest, riigi investeeringud on niigi kahanenud ja ees ootab paariaastane paus Euroopa Liidu toetusraha kasutamises, millega riik seni on ka oma igapäevakulusid katnud. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles