Riigikontroll: Euroopast vaadatuna väljus Eesti kriisist edukalt

Liina Valdre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Majandusteadlased on kriisi lahendamise võimaluste suhtes eri seisukohal, kuid üheks näiteks, kuidas üleilmsest majanduskriisist hästi välja tulla, peetakse rahvusvahelisel tasandil Eestit, seisab värskelt avaldatud riigikontrolli aastaraportis.

Riigi rahanduse ja majanduse niiöelda suurte näitajate järgi, mida Euroopas peamiselt jälgitakse ja mille põhjal hinnanguid antakse, võiks riigikontrolli hinnangul öelda, et Eesti on kriisist taastunud. Mitmes majanduslikus aspektis on Eesti suisa ületanud buumiaegsed tulemused.

Riigi majanduste võrdlemise kõige üldisem näitaja ehk sisemajanduse kogutoodang kasvas Eestis 2012. aastal küll vähem kui aastal 2011, kuid Euroopa Liidus suutis 3,9 protsendist enam siiski vaid Läti, kus kasv oli 5 protsenti.

Aastal 2012 jõudis Eesti majandus selleni, et kaupu ja teenuseid toodeti rahalises vääringus rohkem kui buumiaja tipus. Kui 2008. aastal moodustas SKT 16,2 miljardit eurot, siis 2012. aastal 17,4 miljardit.

Kui 2005. aasta püsivhindades moodustas Eesti SKT 2007. aastal 13,2 miljardit eurot ja 2008. aastal 12,7 miljardit eurot, siis 2012. aastal oli see pärast vahepealset langust taas 12,7 miljardit eurot.

Majanduskasvu taastumisel kriisist oli väga oluline roll kaupade ja teenuste ekspordil. Eesti ekspordikasv on kriisi järel olnud suurem ka võrreldes EL 27 keskmisega ning meie peamiste kaubanduspartneritega.

Ekspordi toetatud majanduskasvu taastumine suurendas mõnevõrra inimeste kindlust tuleviku suhtes ja turgutas eratarbimist. 2012. aastal vedasidki majanduskasvu ekspordi kõrval rohkem sisetarbimine ja suuresti välistoetuste ning kvoodimüügitulude abil tehtud investeeringud.

Majanduse elavnemine 2009. aasta kriisi järel tõi kaasa tööhõive taastumise ja tööpuuduse vähenemise. Töötavaid inimesi on viimastel andmetel pea niisama palju kui buumiajal. 

Riigikotrolli hinnangul asendus valitsuse esialgne viivitamine üleilmse majanduskriisi ilmingutele reageerimisel 2008. aasta viimastel kuudel ja 2009. aastal riigieelarve kulude jõulise kokkutõmbamise ning erakorraliste tulude otsimisega.

Mõne kuuga parandati peamiselt kulude kokkuhoiu ning maksude tõstmise, riigi äriühingute dividendide suurendamise ja riigivara müügi abil valitsussektori eelarvepositsiooni ligi 1,3 miljardi euro ulatuses.

Selle tegevuse tulemusena ei vähenenud riigieelarve tulud isegi kriisi sügavaimal aastal, kui majandus kahanes ligi 14 protsenti.

Väike puudujääk kriisiajal ja eelarveülejäägi saavutamine perioodil 2010–2011 näitas, riigikontrolli hinnangul, et Eesti valitsus oli prioriteediks seadnud range eelarvepoliitika. Nii jõulist kokkuhoidu ei suutnud või ei tahtnud saavutada ükski teine ELi liikmesriik.

2012. aastal langes Eesti valitsussektori eelarve (muu hulgas ka kvoodimüügist laekunud raha kuludesse kandmise põhimõtete tõttu) küll taas puudujääki, kuid see oli ELi liikmesriikidest väikseim.

Perioodi 2009–2012 tulusid ületavaid kulusid on Eesti finantseerinud varasematel aastatel kogutud reservidest ja laenurahast. Nii kaeti ka 2012. aasta riigieelarve puudujääk reservide ja laenude kasutamise abil.

Riigikontroll märgib, et Eesti valitsussektori võlakoormus võib kasvada ise otseselt laenu võtmata, vaid kellegi teise võlgu garanteerides. Nii suurenes 2012. aastal Eesti valitsussektori võlakoormus ligi 725 miljoni euro võrra peamiselt seetõttu, et kasvasid Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) väljastatud laenud, mida Eesti on olnud nõus käendama.

Ehkki Eesti riigi võlakoormus on võrreldes kriisieelse ajaga enam kui kahekordistunud, jõudnud 2012. aasta lõpuks 1,7 miljardi euroni, on valitsussektori võlakoormus jätkuvalt Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige väiksem.

Riigi reservid olid 2012. aasta lõpus niisama suured kui võlad, moodustades 9,9 protsenti SKTst ehk ligi 1,7 miljardit eurot.

Ühtlasi toob kontroll välja, et kuigi riigi jooksvate kulude katmise ja omandireformi reservfondist ASile Estonian Air antud laenu tõttu on riigikassa hallatavad reservid 2013. aasta esimesel poolel veidi vähenenud, on riigikassa käsutuses jätkuvalt veidi üle ühe miljardi euro reserve.

Kokkuvõtvalt on Eesti rahanduse seis riigikontrolli hinnangul Euroopast vaadatuna kahtlemata hea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles