Eesti Energia õlitööstus sai nurgakivi
4. mai 2010, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia juhid panid esmaspäeva ennelõunal nurgakivi õlitööstuse esimesele tehasele, mille sihiks on kasvatada senisest väikesest elektrifirmast ka väike õlifirma.
Enefit 280 nimelist tehnoloogiat kasutav õlitehas Narva külje all Auveres Eesti Elektrijaama õuel suudab toota aastas 290 000 tonni põlevkiviõli.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive märkis, et õlitehase maksumus on ligi kolm miljardit krooni. Liive sõnul rahastab firma seda n-ö oma vahendeist ehk juba võetud laenu ja kontserni rahavoo abil. «Selle investeeringuga ei ole suurt muret,» lausus Liive.
Rahvusvaheline seltskond
Kaks aastat pärast esimese Enefiti töölehakkamist kavatseb energiafirma ehitada veel kaks samasugust. Seejärel järeltöötlustehase, mis lubab saada põlevkiviõlist sünteetilist naftat.
Koos õlitööstuse toitmiseks avatava Uus-Kiviõli kaevandusega neelab õlikompleks lähiaastail ligi 22 miljardit krooni. Eesti Energia sihiks on toota 2018. aastal juba 1,1 miljonit tonni sünteetilist naftat.
Esmaspäeval osales nurgakivi panekul kirju rahvusvaheline seltskond – hiinlased, jaapanlased, ameeriklased. Osavõtjate lai geograafiline päritolu annab tunnistust Eesti Energia püüdlustest: kui esimene Enefit tööle hakkab, saab selle näitel müüa tehnoloogiat põlevkiviriikidesse.
Kuigi Liive toonitas ka esmaspäeval, et põlevkivi väärtustamine on unikaalne Eesti kogemus, räägib tegelikkus midagi muud. Enefit 280 omanik ei ole enam rahvuslik energiakompanii, vaid see on Saksa-Soome juurtega rahvusvahelise insenerifirma Outotec ja Eesti Energia ühisomand. Riiklikule energiafirmale kuulub tehnoloogiat haldavas ettevõttes küll enamus ehk 60 protsenti.
Põlevkivitehase ehituse peatöövõtja on Outotec. Liive lisas, et tehase toodangu omanik on Eesti Energia, kuid ühisettevõte hakkab saama tehnoloogia kasutamise tasu.
«Täna on tähtis nurgakivi panek, sest meie tehnoloogiat saab kasutada nii siin kui ka laias maailmas,» lausus Outoteci metallitöötlemise divisjoni president Peter Weber.
Postimeest konsulteerinud ja anonüümsust palunud asjatundja hinnangul ei suuda aga Eesti Energia lühikese ajaga kolme enneolematu toodangumahuga põlevkiviõlitehast tööle panna.
«Eesti Energia olemasolev õlitehas töötab praegu 80-protsendilise võimsusega, aga selle saavutamiseks on kulunud 30 aastat,» lausus asjatundja.
See, Moskva olümpiamängudeks valminud õlitehas tootis eelmisel majandusaastal tõepoolest rekordiliselt 171 000 tonni õli. Fakt on ka see, et Enefit 280 on töötanud laboritingimustes, kuid tööstuslikus mahus saab selle võimsust esimest korda näha alles kahe aasta pärast.
Liive märkis, et uues õlitehases on kasutatud keevkihtkatelt (mis on moodsaim põlevkivi põletamistehnoloogia), aga teistes sõlmedes ka muid Outoteci patendiga kaitstud lahendusi.
Liive sõnul on põlevkiviõli tootmist seni Eestis arendatud katse-eksituse meetodil. Selle tõestuseks on ka vana Eesti Energia õlitehas, mis esialgsega võrreldes on aastate jooksul saanud peaaegu uue lahenduse. Üks sõlm teise järel on Eesti Energia insenerid otsinud lahendusi, kuidas kapriissest maavarast õli kätte saada.
Neelab põlevkivi
Võrdluseks võib tuua Viru Keemia Grupi uue õlitehase, mis sai mõni kuu tagasi valmis, kuid täisvõimsuse saavutamiseks tuleb veel tükk tööd teha. Liive sõnul tuleb nüüdisaegse tehnoloogilise kogemuse kaasamiseks teha koostööd kogenud insenerifirmaga.
Eesti Energia õlitööstus hakkab neelama aastas parimal juhul 8,3 miljonit tonni põlevkivi. Seni võttis vana õlitööstus aastas 1,5 miljonit tonni. Ühe uue tehase põlevkivitarve on aastas umbes 2,3 miljonit tonni.
Valitsus arutab Eesti Energia börsile viimist kabinetiistungil järgmisel nädalal. Firma tahab kuni kolmandiku aktsiaid börsile viies kaasata kuni 500 miljonit eurot lisakapitali, et ehitada uus põlevkivielektrijaam ja õlitööstus.