Advokaadid: saneerimine töötab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/05/22/1118408t1h3680.jpg)
Kuigi edukalt läbiviidud saneerimiste arv ei ole suur, täidab saneerimisseadus vaatamata probleemidele oma eesmärgid, kirjutavad advokaadibüroo Borenius partner Jaanus Mody ja vandeadvokaat Annika Jaanson.
Saneerimisseaduse eesmärk on võimaldada ajutistesse makseraskustesse sattunud tegutsevatel ettevõtetel raskused ületada ja edasi tegutseda. Seaduse vastuvõtmisel ei oodatudki arvukaid saneerimisi – nii teiste riikide praktika kui Eesti turu ja ettevõtete väiksuse kohaselt oligi oodata, et edukas saneerimine saab olema suhteliselt harv nähtus.
Saneerimised on ebaõnnestunud eelkõige järgmistel põhjustel:
1) Tihti on üritatud saneerida ettevõtteid, millel pole tegelikkuses toimivat ettevõtet. St on esitatud saneerimisavaldusi seltside poolt, kellel pole olnudki ettevõtet (ühekordsed kinnisvaraarendused) või kelle ettevõte on tegelikult oma sisulise tegevuse lõpetanud.
2) Saneerimisavaldused ei saa jõuda tulemuseni, kui need on esitatud valedel motiividel – lükkamaks edasi pankrotti ja saavutamaks nõuete aegumist jm ehk kasutades saneerimisseadust pahatahtlikult võlausaldajate arvelt kasu saamiseks.
Edukaks saneerimiseks on vajalik, et:
1) Äriühingul oleks ettevõte, mis toimib reaalselt - et oleks töötajad, käive ja toimiv ärimudel ehk see, mida saneerimisega päästa.
2) Oleks pädev, kiire ja asjakohane tegutsemine – seda nii ettevõtte sisuliste majanduslike saneerimismeetmete väljatöötamise kui ka õigusnõustamise osas.
Ühe õnnestunud näitena edukast saneerimisest võib esile tuua suhteliselt väikese logistikaettevõtte Nordnet näol. Nordnetil oli saneerimismenetluse algatamisel tegutsev ettevõtte, mis tegeles jahe- ja külmkaupade logistika ja laoteenuse osutamisega. Ettevõtte olemusest tulenevalt ei võinud tegevus seiskuda mingiski osas ega ajaks. Ettevõte oli küll toimiv, kuid tulenevalt majanduskriisist oli tegevuskasum sisuliselt olematu ning võlgu ei suudetud teenindada. Lisaks sellele oli Nordnetil olulisi ettevõtte tegevusega mitteseotud probleeme (enamusaktsionär ei panustanud ettevõttesse ning oli tekitanud Nordnetile oma kinnisvara ärist tulenevalt riski vastutada ulatuses, mis ületas ettevõtte käibeidki kordades).
Saneerimisavaldus esitati ja kinnitati 2010 aastal. Ettevõtte saneerimiskava kinnitamine õnnestus, kuna ettevõte töötas välja sisulised saneerimismeetmed, ettevõtte vahetuks tegutsemiseks olulised võlausaldajad veendusid tegevuse jätkusuutlikkuses ja oma huvide õiglases kaitstuses ning korrektse saneerimismenetlusega õnnestus riske vältida. Tänaseks on Nordneti saneerimiskava toiminud edukalt juba kolm aastat, ettevõte on jõudnud kasumisse, kasvatanud kliendibaasi ja loonud juurde uusi töökohti. Kuigi ettevõte on endiselt suhteliselt väike ja tegutseb võrdlemisi konkurentsitundlikul alal, võib küllaltki julgelt öelda, et muidu pankrotiga lõpetada võinud ettevõte õnnestus tänu saneerimisseadusele päästa.