Iraani president Mahmoud Ahmadinejad on täna New Yorgis algaval tuumakonverentsil üks avakõnelejaid ning kindlasti ei jäta ta kasutamata võimalust ÜRO sanktsioonide tõrjumiseks.
Iraani liider astub maailma ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO loodab konverentsil tugevdada tuumarelva leviku piiramise lepet, mis tänase seisuga on kulunud ja väsinud. Kindlasti keskenduvad arutelud aga paljuski Iraani tuumaprogrammile.
Tuumarelva leviku tõkestamise leppe uuendamise suhtes ei seata kunagi eriti kõrgeid ootusi. Vaevalt läheb aga seekord hullemini, kui viimasel koosviibimisel aastal 2005, mille massihävitusrelvade komisjon «leppe ajaloo suurimaks läbikukkumiseks» ristis.
Leppe tingimusi üle vaatava komitee ees seisvad küsimused ei ole viie aastaga eriliselt muutunud. Ikka veel lasub maailma üle tuuma-Iraani vari, ikka veel jätkuvad vaidlused selle üle, kel tuumarelv on ja kellel pole, ning paigast ära on ka Lähis-Ida tuumatasakaal.
USA uue presidendi ja Venemaa sammud desarmeerimise suunas annavad lootust, et vähemalt 2005. aasta täielikku läbikukkumist peaks tänavu õnnestuma vältida.
USA ja ta liitlased, kes süüdistavad Iraani valitsust tuumarelva ehitamises, üritavad oma kaaslastele ÜRO julgeolekunõukogus iga hinna eest selgest teha, et Iraani suhtes on tarvis kehtestada palju karmimaid rahvusvahelisi sanktsioone.
Iraan ei väsi aga kinnitamast, et nende tuumaprogramm on läbinisti rahumeelne ning mahub igatepidi tuumarelva leviku tõkestamise leppe raamidesse.
Põhimõtteliselt on Iraani liidril kolm valikut: kasutada võimalust taaskord väita, nagu oleks Iraan langenud Lääne propaganda ohvriks; võtta täies ulatuses vastu möödunud oktoobris pakutud rahvusvaheliste meetmete pakett, mis avaks dialoogi peamiste suurriikidega; või pakkuda teatud järeleandmisi, mis sanktsioonide kehtestamise protsessi takerdaksid.
See viimane variant oleks Lääne diplomaatide jaoks kõige ebameeldivam, kuna nende hinnangul on Iraani venitamistaktika juba ilmsemast ilmsem.
USA ja Lääne-liitlased lootsid, et ÜRO neljas sanktsioonidepakett tänaseks juba paika saaks, kuid Hiina esialgne tõrksus - kes palus diplomaatilisteks pingutusteks lisaaega - tegi selle siiski võimatuks.
Edasiste sanktsioonide arutelu USA, Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa vahel käivitus alles aprillis.
Nende kuue hulka kuuluvad Lääneriigid tahtsid resolutsiooni üle hääletada juba enne konverentsi, et Iraan seda üritust rambivalgusse astumiseks ära ei kasutaks.
Copyright The Financial Times Limited 2010.