OLED-tehnoloogiaga telerid on õhemad ja kontrastsema pildiga, aga ekraani ise kokku voltida veel ei saa.
Painduv ekraan tükib elutuppa ja tasku
2. november 2013, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel aastatel on juba mõnda aega turgu valitsenud LCD- ja plasmatelerite kõrvale tõusnud OLED-tehnoloogiat kasutavate ekraanidega telerid. Kui LCD-telerite puhul kasutatakse ekraanile värvide kuvamiseks vedelkristalle, mis ise valgust ei kiirga ehk pildi kuvamiseks on vaja neid läbivat taustavalgust, siis OLED-tehnoloogia puhul on kasutusel orgaanilised valgusdioodid, mis suudavad elektri abil ise valgust tekitada.
See tähendab, et OLED-tehnoloogiaga telerid on LCD-teleritest õhemad ning suudavad kuvada tumedamat musta värvi, kuna vajalikud valgusdioodid on ekraanil musta tooni kuvamisel lihtsalt välja lülitatud. Tumedam must tekitab ekraanil ka teiste värvidega kõrvutades paremat kontrasti. Kuna OLED-telerid ei vaja pidevalt töötavat taustavalgust, on seda tehnoloogiat kasutavad telerid LCDd kasutavatest konkurentidest tavaliselt palju energiasäästlikumad. OLEDi kasuks räägib veel laiem vaatenurk, mis on algusest peale olnud LCD-telerite üheks valupunktiks. Kõik need paremad omadused kaalub üles aga hind – OLED-telerid on sarnaste parameetritega LCD-teleritest tunduvalt kallimad.
Pool sajandit vana
OLED-tehnoloogia ajalugu ulatub küll juba poole sajandi taha, kuid telerite puhul hakati seda alles üsna hiljuti rakendama. Veel kaheksa aastat tagasi oli Samsungi toodetud maailma suurima OLED-teleri ekraanidiagonaaliks 21 tolli ehk 53 sentimeetrit. Samal ajal ehk 2005. aasta augustis hakkas Sharp müüma toona maailma suurimaid, 65-tollise ekraanidiagonaaliga LCD-telereid, mis maksid üle 15 000 dollari. Kõrvalepõikena – pärast seda läks veel kaks aastat, kui LCD-telerite arvuline müük ületas kineskooptelerite vastavat tulemust.
Enne kui OLED-tehnoloogiat hakati laialdasemalt kasutama suurtel teleriekraanidel, rakendati seda edukalt pisematel tarbeseadmetel, näiteks mobiiltelefonidel.
Käesoleval aastal on tarbetehnoloogias aga laineid löönud painduvad OLED-ekraanid, mida juba kasutatakse erinevates seadmetes nutitelefonidest teleriteni.
Painduvate ekraanide loomiseks kantakse OLED-kiht vastupidava, üliõhukese ja väga tugeva plastist, metallist või klaasist painduva alusmaterjali peale.
Seejuures ei ole tehnoloogia veel nii kaugele arenenud, et lõppkasutajad saaks OLED-ekraanidega varustatud seadmete ekraane ise painutada – esimese generatsiooni ekraanide puhul on see võimalus ainult tootjal, kes annab seadme ekraanile soovitud kuju. Lõppkasutajal see võimalus puudub ehk temani jõudes on ekraan juba fikseeritud paindega. Sellegipoolest on ka praegused painduvad OLED-ekraanid palju kergemad, õhemad ja vastupidavamad kui tavapärased klaasil põhinevad ekraanid.
Ülikallis teler
Tarbijale muutub see maailm põnevamaks siis, kui turule jõuavad teise generatsiooni painduvad OLED-ekraanid, mida saab oma äranägemise järgi kokku rullida, painutada ja venitada. Selliste seadmete prototüüpe on juba esitlenud nii Samsung kui ka LG.
Telerite sektoris tehti painduvate OLED-ekraanide võidujooksus ots lahti juba jaanuarikuus Las Vegase elektroonikamessil CES, kus Samsung ja LG esitlesid pea korraga oma nõgusate ekraanidega 55-tolliseid OLED-telereid, mida saab osta maailma eri paigust. Balti riikides tuleb esimesena müügile LG 55-tolline nõgus OLED-teler. Eestis hakkab see maksma 8999 eurot ning osta saab seda novembris.
Septembri alguses Berliinis toimunud elektroonikamessil IFA esitles LG ka maailma suurimat, 77-tollise ekraanidiagonaaliga nõgusat Ultra HD telerit.
Telerite uue tehnoloogia hind on tehnoloogiameedias sütitanud mitmeid vaidlusi. Nõgusa ekraani olulisemaks plussiks loetakse kinosarnast pildielamust, sest õige distantsi pealt vaadates peaks see andma IMAX-kinole sarnase vaatamiskogemuse. Samas on see õigel kaugusel asetsev vaatekoht, kus surround-efekt tekib, väga piiratud ala, mis tähendab, et mitmekesi seda nautida on keeruline, kui mitte võimatu.
Kui nõgusate OLED-telerite puhul pole siiani suudetud erilist müügiargumenti peale selle eksklusiivsuse esitada, siis nutiseadmete puhul ennustatakse tehnoloogiale suuremat tulevikku.
Kõvera ekraaniga telefon
Oktoobri teise nädala alguses esitles Samsung maailma esimest nõgusa OLED-ekraaniga nutitelefoni nimega Galaxy Round. See 5,7-tollise ekraaniga seade pole küll ilmselt loodud müügihitiks, vaid pigem sümboliseerima järgmist tehnoloogilist uuendust nutitelefonide sektoris – telefon tuleb esialgu müügile vaid Lõuna-Koreas ning selle hind on umbes 1000 dollarit.
Samas sai sellega ots lahti tehtud – LG peaks novembris esitlema ka oma kuuetollist nõgusa ekraaniga telefoni
G-Flex, mille täpsemad tehnilised andmed olid selle loo kirjutamise ajal veel teadmata. Üsna kindel on üks erinevus – kui Galaxy Round on sissepoole kaardus vasakult paremale horisontaali pidi, siis LG tulevase telefoni puhul peaks nõgusus avalduma ülevalt alla ehk vertikaalis.
Uute tehnoloogiate laiemale turule jõudmine võimaldab luua kumerate, nõgusate ja painduvate ekraanidega seadmeid, samas ei ole veel ükski ettevõte suutnud leida sellist lähenemist, mis suudaks sektorit täielikult muuta. Kas oodata tuleb aega, mil jõuab kohale painduvate OLED-ekraanide teine generatsioon või toimuvad radikaalsed muutused tarbeelektroonika sektoris juba varem, saab selgeks ilmselt lähimate kvartalite jooksul.