Muuli ja Samost: Kreeka kriis euro ihaldusväärsust ei vähenda

Mis juhtub pärast euro kasutuselevõttu?

FOTO: Urmas Nemvalts

Ajakirjanikud Kalle Muuli ja Anvar Samost on kindlad, et Kreeka kriis ei suuda eurot ohustada ning kiire eurotsooniga ühinemine on Eestile endiselt parim valik.

«Sisuliselt on meil Eestis euro käibel olnud euro käibeletuleku hetkest peale ja enne seda oli meil käibel Saksa mark,» ütles Anvar Samost tänases Raadio 2-e saates «Olukorrast riigis» kommenteerides küsimust, kas Eestil üldse tasub eurotsooni püüelda, kui Kreeka kriisi tõttu hirmutatakse juba selle lagunemisega. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Eesti on erandlikult oma valuuta sidunud esmalt Saksa marga ja siis euroga, mis tähendab, et eurole üle minnes ei tee me muuda, kui muudame oma rahapaberite kujundust.

Samost nõustus rahandusminister Jürgen Ligiga, et vahetada need rahapaberid välja, on Eestile praegu kõige õigem valik. «Ma usun, et see kogemus teeb eurotsooni pigem paremaks,» ütles ta Kreeka kohta.

«Õnn on see, et see kes praegu hädas on, on eurotsooni kui terviku seisukohast suhtseliselt väikse majandusega riik. Oleks see juhtunud näiteks Hispaaniaga, oleks see juba eurot ohustanud,» ütles Kalle Muuli. «Praegu rääkida, et Kreeka üksinda suudaks eurot kõigutada või muuta ta selliseks, millele ei peaks üle minema, on kindlasti liig.»

Samas tõdes ta, et riigid, kes eurotsooni ei kuulu, paistavad selle üle vähemasti majanduskriisi ajal üsna õnnelikud olevat. «Euro populaarsus on igal pool Euroopas kahanenud nii Kreeka kui majanduskriisi mõjul,» ütles Muuli. Ta märkis, et selle kõrval on Eesti eliidi eurovaimustus üsna erandlik.

Muuli juhtis tähelepanu, et tähtsaim asi, mida Kreeka kriis on näidanud, on, et eurotsoonis puudub tugev keskpank, mis suudaks majanduse korras hoida.

Kahe nädala pärast avalikustab Euroopa Komisjon konvergentsiaruande, mis hindab Eesti kõlblikkust eurotsooni liikmeks astumiseks. Lõplik otsus tuleb juuli alguses.

Tagasi üles