Uuring: enamik inimestest ei ole kontonumbri pikendamisest teadlikud
24. oktoober 2013, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TNS Emori Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust selgus, et üle poole elanikest ei ole 2014. aasta alguses toimuvatest kontonumbri ning makse- ja otsekorralduste muudatustest teadlikud.
Muudatused toimuvad uuel aastal, kui kontonumber pikeneb ja riigisisene otsekorraldus asendub e-arve püsimaksega.
Eesti Pank juhib tähelepanu, et muudatustega harjumiseks on oluline, et inimesed pööraksid eelolevatel kuudel tähelepanu pankade ja ettevõtete edastatavale infole ja teadvustaksid, milliste muudatustega peab lähiajal maksete tegemisel arvestama.
Uuringu kohaselt tasutakse makseid jätkuvalt üha enam pangakanalite abil. Arvete tasumisel kasutab püsi- ja otsekorraldusi 70 protsenti ja internetipanka 62 protsenti Eesti elanikest.
Panga- või postkontorites ja teenusepakkuja juures teevad makseid vaid 22 protsenti inimestest, 2011. aastal oli see näitaja 33 protsenti. Püsi- ja otsekorraldusteenust kasutavad rohkem pensioniealised ning internetipanga võimalusi nooremad pered.
Ühtlasi nähtub uuringust, et eestimaalaste maksekäitumises on nii sissetulekute saamisel kui ka ostude eest tasumisel vähenenud sularaha osatähtsus.
Sularahas saavad täielikult või osaliselt sissetulekuid 4 protsenti inimestest, mis on poole vähem kui kaks aastat tagasi. Uuringu kohaselt on sularahas sissetuleku saajate osakaal kõige suurem Ida-Eestis.
Need, kes tasuvad ostude eest nii maksekaardiga kui ka sularahas, on hakanud enam kasutama kaardimakseid. Kaardimaksete jätkuvat kasvu kinnitab ka Eesti Panga statistika, mille kohaselt tehakse Eestis 17 protsenti enam kaardimakseid kui kaks aastat tagasi ja kaardimaksete koguarv ulatub päevas keskmiselt umbes 600 000.
Ostude eest vaid sularahas tasuvate leibkondade osakaal on endiselt 12 protsenti, mis on võrreldes kahe aasta taguse ajaga püsinud samal tasemel. Sularaha kasutavad enim pensioniealised, väiksema sissetulekuga inimesed ja Ida-Virumaa linnade elanikud.
Lisaks tuleb uuringust välja, et eestimaalased ostavad järjest rohkem välismaistelt kaupmeestelt interneti vahendusel ning kümnendikul Eesti elanikest on praegu või on olnud pangakonto teises riigis.
Piiriülesest SEPA otsekorraldusteenusest on uuringu andmetel huvitatud umbes kolmandik Eesti elanikest. See on uus teenus, mis jõuab Eesti turule tõenäoliselt 2014. aasta veebruaris ja võimaldab automaatselt tasuda välismaal tehtud ostu või tarbitud teenuse eest.
Selle teenuse vastu on suurem huvi nende hulgas, kes juba praegu kasutavad aktiivselt internetikaubandust. Kuna piiriülest otsekorraldust hetkel ei ole, siis ei osata vajadust selle teenuse järele võibolla veel hinnata.