Tamkivi: väikeste koostootmisjaamade toetamine toob soojusenergia hinna alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütles Graanul Investi omatarbeks kasutatava elektrienergia tootmise toetamise kohta, et Reformierakond on alati pidanud oluliseks just väikeste koostootmisjaamade arendamise toetamist maapiirkondades, mis looksid töökohti ja samas tooksid alla soojusenergia hinna just maapiirkondade kohalikes üksustes.
«MKMI töö on seni kahjuks olnud puudulik ja loonud energeetikasektoris mitte selgust vaid ebakindlust. Selle tagajärg on seisma jäävad investeeringud ja kallim toasoojus. Rääkimata energiajulgeoleku kahjustamisest ja vene gaasist sõltumiseni,» kirjeldas Tamkivi.
Tamkivi selgitas, et majanduskomisjon saatis 2012.a. juunis fraktsioonidele kirja küsimusega, kuidas peaks olema lahendatud taastuvenergia toetuse maksmine oma tarbe eest. Kirjas oli Tamkivi sõnul kaheksa varianti, mis olid väljatöötatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikogu liikmetest ja ametnikest koostatud töögrupi poolt. Reformierakond otsustas toetada majanduskomisjoni kirjas töögrupi pakutud II alternatiivi ehk toetuse maksmist ainult olemasolevatele väikestele (alla 10MW) tootjatele, kes kasutavad omatarbeks tootjaliini tarbitud omatoodangut.
Samuti ei tohiks MKMi tehtud vigade parandus avada tootjatele uusi võimalusi toetust saada ehk oluline on, et muudatus puudutaks ainult neid, kes on vahemikus 27.02.1010 -7.07.2012 tootjaliini investeeringu teinud ja vastava tegevusloa saanud - neid ettevõtjaid ei saa enam juurde tekkida.
«Reformierakond on seisukohal, et taastuvenergia toetuste mahu vähendamine ja seeläbi tarbijatele elektrihinna alandamine on vajalik,» ütles Tamkivi.
Reformierakonna fraktsioon lähtus Tamkivi sõnul otsuse tegemisel mitmest olulisest väärtusest. «Esiteks koalitsioonileppes sõnastatud põhimõttest, et olemasolevate seaduste ja toetuste ümbervaatamine, mida peame vajalikuks, saab toimuda Hea Õigusloome põhimõtteid järgides ja kehtivast seadusest lähtunult investeeringud teinud ettevõtjaid kaasavalt. Teiseks, et riik ei saa käituda sõnamurdlikult ja kui rikutakse õiguspärase ootuse printsiipi, siis tuleb püüelda selle poole, et see riive oleks minimaalne või proportsioonis seatud eesmärkidega. Isegi kui on tegu MKMi varem tehtud vigade parandamisega energeetikas. Kolmandaks – eelistame odavamat soojahinda ja tõhusat koostootmist, mida pakub kodumaise metsajäätme kasutamine, mitte vene gaasist sõltumine. See on tähtis ka energiajulgeoleku seisukohalt,» selgitas Tamkivi.