Vabatahtliku töö soodustamine ettevõtete poolt on muutumas üha populaarsemaks, sest mõistetakse, et see võib ettevõttele suurt kasu tuua. Pea igal teadlikumal ettevõttel on õhinapõhise töö soodustamiseks oma viis.
Millist kasu saavad ettevõtjad õhinapõhisest ehk vabatahtlikust tööst?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Vaba Tahe juhataja ja Vabatahtlike Värava toimetaja Tuulike Männi sõnul on oma töötajate vabatahtlikuks suunamine ettevõtete hulgas tõusev trend, sest firmad on hakanud aru saama, et see võib neile kasu tuua. Mõnel sündmusel ühiselt vabatahtlikuna töötamine kaotab ära piirid ülemuste ja alluvate vahel, võimaldab inimestel üksteist paremini tundma õppida ja tekitada seeläbi paremad suhted ka tööelus. «Koos vabatahtlikuna töötades pole enam mingit vahet, kes ettevõttes mis ametikohal töötab, see ühendab erineva astme inimesi,» selgitas Mänd. Ta lisas, et ettevõtete jaoks on veel üks tähtis aspekt ka inimeste areng, sest vabatahtikkus paneb inimesi proovile ja tihti võimaldab teha midagi sootuks teistsugust.
Swedbanki IT-projektijuht Agne Soome on juba neljandat aastat ametis heategevuslikul Mia jõulumaal. Soome on kolmandat aastat ürituse infojuht, kelle peal on kogu kliendisuhtlus, gruppide planeerimine ja giidide koolitus.
Tema igapäevatöö pangas on sellega mingil määral sarnane, kuid päristööl käib tegevus pikemate tsüklitena. Mia jõulumaal on see kõik lükatud kokku ühele päevale ja lahendused tuleb leida kohe.
«Olen harjunud töid planeerima, jälgima, kontrollima. Esimest korda jõulumaa korraldajana platsil töid koordineerides avastasin, kui keeruline on sellise asja juhtimine. Pidevalt juhtus midagi, mis plaane muutis, pidin käigu pealt ümber planeerimima ja probleeme lahendama,» rääkis Soome. «Tuli ära õppida, kuidas kiirelt kohaneda ja ennast kokku võtta. Sain teada, et suudan palju rohkem, kui arvasin. Ja loomulikult oskan ma nüüd saagi ja höövlit kasutada!»
Kuigi esimesel aastal ei saanud Soome alguses aru, miks ta oli lubanud oma mõnusa nädalavahetuse ohverdada selleks, et kahekümne viie kraadises külmas lastele mängutoas medaleid kaela riputada, kiskudes muudkui käpikuid käest ära ja neid jälle tagasi toppides, siis vaimustus vabatahtlikust tööst kestab senini. «See on niivõrd tore, ilus ja emotsionaalne kogemus teha ära midagi nende jaoks, kes on ühiskonnas mingil põhjusel ebavõrdsemas seisus,» ütles ta.
Soome sõnul on see kogemus teinud temast oma tööandja jaoks parema töötaja, sest ta on saanud hea kooli enese ja meeskonna motiveerimises, mis on tema igapäevatöös väga vajalik oskus.
Swedbanki toetustegevuste spetsialist Maarja Karmin sõnas, et nende jaoks on vabatahtliku töö toetamine loomulikuks ühiskonda panustamise osaks ja oleks patt seda ühiskonna arenguks kasutamata jätta. Swedbankil on mitmeid toetustegevusprojekte, näiteks Toidupank ja Tagasi Kooli. «Majasiseselt on üha enam näha, et järjest rohkem meeskondi tunneb huvi oma meeskonnakoolituse või motivatsiooniürituse läbiviimise vastu vabatahtliku tegevuse vormis,» ütles Karmin.
Kolm päeva vabatahtlikuks tööks
Eesti IT-lipulaevaks nimetatud Skype annab oma töötajatele vabatahtliku töö jaoks aastas kolm vaba päeva, jättes töötajatele töötasu alles. Microsoft Eesti PR juht Karin Vene sõnul on see Microsofti korporatsiooni globaalne mudel, mida rakendavad mitmed Microsofti esindused eri riikides.
Vene sõnul on paljudel Microsoft’i töötajatel välja kujunenud omad traditsioonid kus vabatahtlikku tööd tehakse, näiteks on käidud vabatahtlikeks Toidupangas, erinevates lastekodudes, tänavalaste keskuses ja loomade varjupaigas. Grupiviisiliselt püüavad nad igal aastal lüüa kaasa ka mõnes suuremas aktsioonis nagu näiteks Teeme ära! talgutel.
Vene lisas, et kasutegur on ettevõtte jaoks olnud väga tuntav. «See annab inimestele hea enesetunde ja on kaasa aidanud tugeva meeskonnatunde tekkimisele, sest meil on palju toredaid ühiseid mälestusi,» rääkis ta.
Skype`i personalinõunik Merle Raamat on olnud vabatahtlik väga kaua ega ei mäleta täpset hetke, mil temast vabatahtlik sai. Õhinapõhine töö on tema jaoks olnud kogu aeg midagi väga loomulikku, mis tuleb inimese seest.
«Ma arvan, et kaasalöömine erinevates ettevõtmistes annab võimaluse igale inimesele teha midagi hoopis erinevat enda igapäevasest tööst ja kodusest rutiinist. Nii võid ise endas avastada ja võib ka sinu tööandja hakata nägema omadusi, mis ei ole senini välja paistnud,» ütles ta.
Raamatu sõnul ei tule tegelik kasu vabatahtlikust tööst rahas ega asjades, vaid emotsioonides. «Õhinapõhisus annab küllaga hingerahu ja rõõmu millegi ära tegemisest. Lisaks viib ettevõtmistes osalemine sind kokku uute ja põnevate inimestega, kellega tööelus kokku ei puutu, keeruliste olukordadega ja uute kohtadega ning see on kogemus, mida keegi sinult ära võtta ei saa,» sõnas ta. Raamatu sõnul ongi aeg see ressurss, mille üks vabatahtlik tasuta annab ning selline lisategevus võtab palju aega ja energiat.
Samas lisas Raamat, et see kui teed midagi oma vabast tahtest, ei võta sinult ära vastutust tulemuse eest. «Ei saa viimasel minutil kaaslasi alt vedada lihtsa läbipaistva vabandusega,» ütles ta. «Kahjuks aga selliseid asju ikka juhtub.»