Vaatamata brutopalga kasvule on Balti perede ostujõud majanduskriisi algusega võrreldes Leedus 13, Lätis 8 ja Eestis 3 protsendi võrra väiksem, näitab värske SEB Balti leibkondade majandusanalüüs.
Uuring: Balti perede ostujõud pole taastunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis kasvas keskmine brutopalk 2013. aasta teises kvartalis 8,5, Leedus 4,5 ja Lätis 4,7 protsenti, kuid perede tegelik ostujõud paranes enim Lätis. Leedus kasvas reaalpalk esimest korda pärast nelja-aastast kahanemisperioodi.
SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: «Kolmandik Leedu palgatõusust on seletatav miinimumpalga tõstmisega selle aasta algusest, samasugune mõju keskmisele palgale on miinimumpalga tõusul ka Eestis. Seoses madala inflatsiooniga kasvas reaalpalk enim Lätis – 5,2 protsenti võrreldes teise kvartaliga 2012. Eestis kasvas reaalpalk teises kvartalis 4,9, Leedus 3 protsenti.»
Balti riikides on väikseim töötus Eestis, kus see ulatus teises kvartalis 8,1 protsendini. Samas oli tööjõus osalemise määr, st töötajate ja tööotsijate arv kokku suurem kui 2012. aastal, küündides 68,6 protsendile. Esimesel poolaastal tuli tööturule juurde 13 700 töötajat ja tööotsijat, samal ajal loodi 20 500 uut töökohta. Lõunanaabrite töötuse tase on veel üle 11 protsendi.
«Pikaajalist, struktuurset tööpuudust esineb kõigis kolmes Balti riigis siiski rohkem kui enne majanduslangust – vabad töökohad ei vasta tööotsijate ettevalmistusele ja ootustele. Seega võib arvata, et väga kiiresti töötus enam ei kahane,» kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.