OÜ Eremka ostujuht
Majanduslikult on mõistlik metsa hoida, erandjuhtudel müüa
Metsamaa müümise otstarbekuses ei ole ühest vastust, vaid see sõltub kümnete erinevate asjaolude koosmõjust, mille põhjalikul analüüsil saab langetada kaalutletud otsuse. Rusikareeglina võiks öelda, et väikeomanikul ei tasu metsamaad müüa. Selle asemel on kasulik müüa metsamaa pealt mõni lank ja kui summa on suurem, siis raha investeerida.
Reeglina ei tasu metsamaad müüa ka siis, kui väikeomanik ei ole metsandusspetsialist.
Toon välja mõned majanduslikud asjaolud, miks ei tasu väikeomanikul müüa metsa koos metsamaaga.
1) Kinnistut müües maksab peamiselt lähiaastatel raiutav mets ja metsamaa on väga odav (500–1000 €/ha). Koos maaga müüdud metsa eest saab müüja ainult pisut rohkem kui kasvavat metsa müües.
2) Kui metsamaa jäetakse müümata, siis mets sellel taastub ja ükskord saab omanik jälle müügist tulu.
3) Kasvavat metsa müües tuleb raha kohe investeerida, sama küsimus kerkib aga veel teravamalt üles metsamaad müües.
4) Eestis on metsamaa võrreldes Euroopa keskmisega väga odav.
5 ) Kinnisvara, sealhulgas metsamaa on stabiilne vara igasuguste järskude ühiskondlike muutuste korral ja isegi kui metsamaa turuväärtus muutuste tõttu langeb, siis taastub see alati pärast ajutist langust.
6) Maismaa hulk planeedil Maa ei suurene, aga planeedi elanikkond kasvas viimased 60–70 aastat enneolematu kiirusega, see tähendab pidevalt suurenevat maapuudust.
7) Raha, sealhulgas euro odavneb ülikiiresti. Tuletage meelde või vaadake, kui palju maksis eurodesse ümberarvutatuna kinnisvara,
esmatarbekaubad, tehnika, toiduained, kütused, elekter ja igasugused muud teenused 1993. aastal ning mis need maksavad praegu.
8) Eesti ühiskond areneb ja metsasektor üha korrastub, seega muutub väikeomanikul korralike majandamisteenuste loojate leidmine järjest lihtsamaks.
9) Metsade majandada laskmise korral toodab metsamaa omanikule stabiilset puhastulu keskmiselt 100–200 eurot hektarilt aastas. 10-hektarilise metsamaa pideva majandada laskmise korral on 1000–2000 eurot aastas arvestatav lisa sissetulekutele. Toodud näite korral tegeleks omanik ainult dokumentide, tööde tellimise ja järelvalvega. Kui ta teeb osa töid ise, on tulud suuremad. Väikemetsaomanikul tuleks aga siiski arvestada, et ta saab metsast tulu kätte tavaliselt iga viie kuni kümne aastat tagant, mitte igal aastal.
Metsa müümine võib osutuda omanikule otstarbekaks mõnel erandjuhul. Näiteks siis, kui on tegemist looduskaitsepiirangutega metsamaaga. Õigusaktidega piirab riik seal väga palju ja omanik on täielikus teadmatuses. Sisuliselt võib riik õigusaktide tõlgenduste ja muutustega blokeerida omaniku kogu majandustegevuse ja isegi liikumise oma maal looduskaitsealale jäävas metsas. Piirangutega metsamaa moodustab Eestis umbes 30 protsenti metsamaapindalast.
Müüa tasub ka soometsa, kus eesvoolud (peakraavid) on kaugel ja koprad on sulgenud tammikaskaadidega vee äravoolu ruutkilomeetrite kaupa. See tähendab, et suured piirkonnad muutuvad alaliselt liigniiskeks, mets ei kasva ega uuene või lausa hävib liigniiskuse tõttu. Samuti tasub müüa väga madala tootlikkusega metsa (näiteks kuivendamata sood).
Metsaekspert OÜ & Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ juht
Artikkel ilmus esmakordselt esmaspäeval Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.