Mets – kas müüa või mitte?

FOTO: SCANPIX

Mida tasub eraisikust väikemetsaomanikul, kes on kunagi soodsalt ostnud või päranduseks saanud pisikese metsatüki, selle majandamisel arvestada ning kas ja millal on mõistlik metsa müüa? Praegust turuseisu mõtestavad väikemetsaomanike abistamiseks lahti metsamajandamise eksperdid.

Uut metsa sama hinnaga ei saa

Mulle meeldib ühe hea kolleegi lause, et metsamaad müües tuleb arvestada, et müügist saadud raha eest enam sama väärtusega uut metsa asemele osta ei õnnestu. See on viide hindade kasvule kaugemas tulevikus.

Samas on väiksemate metsatükkide majandamine omamoodi väljakutse ja võti selleks võiks peituda ühistegevuses, mis aitab majandamiskulusid vähendada ja müügitulu suurendada. Metsaühistute võrgustik on aastatega tugevamaks muutunud ja neilt saab kasulikku nõu.

Metsa majandamisel tekib paratamatult kokkupuude metsandusspetsiifiliste küsimustega ja kui mingit metsatööd koos tellida, saab mahuefekti läbi ka väiksemate kuludega hakkama.

Väikesele metsaomanikule on abiks metsamajandamiskava

Väiksematel metsaomanikel soovitaksin esmalt kindlasti metsainventeerimine teha ehk tellida metsamajandamiskava, millest saab teada metsa seisundi ja muuhulgas ka järgneva kümne aasta võimalikud raiemahud. Nende andmete põhjal saab otsustada, kas metsa tasub müüa raieõigusena või kogu kinnistuna.

Üldjuhul tasuks väiksema, näiteks viie hektari suuruse raieküpse metsaga kinnistu müüa kinnistuna. Kui kinnistu on 8 hektarit või suurem ning raiet saab teha mitmes järgus (näiteks esimesel aastal ja taas viie aasta pärast), tasuks mõelda raieõiguse müügi peale.

Paljud metsaomanikud, kes igapäevaselt metsandusega kokku ei puutu, arvavad, et hoiavad veel oma raieküpset metsa lootuses, et hinnad lähevad paremaks. Paraku ei muutu raieküps mets väärtuslikumaks, vaid aasta-aastalt süvenevad puuhaigused ja mädanik, mistõttu võib raieküpse metsa väärtus olla viie aasta pärast langenud 30–40 protsenti.

Hetkel valitseb Eesti siseturul palginappus ja palgihinnad on suhteliselt kõrged. Palkide kokkuostuhinnad on läinud Eesti saeveskites kõrgeks seeõttu, et palju palki eksporditakse välja. Näiteks Hansa-

mets müüb suure osa oma palkidest Hiina turule.

Paberipuu hinnad on jällegi suhteliselt madalad. Samuti on küttepuude hinnad oluliselt langenud, kuna madalam hakkepuiduvajadus on tekitanud olukorra,kus küttepuu mahud ületavad nõudlust.

Paberi- ja küttepuude hinnad on küll langenud, kuid palkide kõrge maksumuse tõttu saab metsaomanik praeguses turusituatsioonis oma metsa müügi eest ikkagi hea hinna.

Palgimetsa tasub müüa

Müügipotentsiaal sõltub sellest, mis metsaga on tegemist. Näiteks palgimetsa tasub kindlasti kohe müüa, sest palkide hinnad on väga head. Paberipuidu, eriti kasepaberipuu müügivõimalused on aga madalseisus. Samas ei ole paberpuidu hindade erilist paranemist oodata ka lähitulevikus, vaid need võivad veelgi alla minna.

Teine aspekt on, kuhu inimene metsamüügist saadud raha paigutab. Kui tal on mõistlik koht, kuhu investeerida, siis on mõtet müüa. Kui aga rahavajadust pole ja investeerimisplaani ka mitte, siis lihtsalt kontole seisma pole mõtet raha panna. Siis võiks metsal pigem seista lasta.

Kolmandaks tuleks arvestada, mis seisus on mets. Kui mets on «küps» või «üleküps», siis ei tasu seda hoida, sest «üleküpsenud» metsa väärtus langeb kiiresti.

Meelis Meigo,

OÜ Eremka ostujuht

Majanduslikult on mõistlik metsa hoida, erandjuhtudel müüa

Metsamaa müümise otstarbekuses ei ole ühest vastust, vaid see sõltub kümnete erinevate asjaolude koosmõjust, mille põhjalikul analüüsil saab langetada kaalutletud otsuse. Rusikareeglina võiks öelda, et väikeomanikul ei tasu metsamaad müüa. Selle asemel on kasulik müüa metsamaa pealt mõni lank ja kui summa on suurem, siis raha investeerida.

Reeglina ei tasu metsamaad müüa ka siis, kui väikeomanik ei ole metsandusspetsialist.

Toon välja mõned majanduslikud asjaolud, miks ei tasu väikeomanikul müüa metsa koos metsamaaga.

1) Kinnistut müües maksab peamiselt lähiaastatel raiutav mets ja metsamaa on väga odav (500–1000 €/ha). Koos maaga müüdud metsa eest saab müüja ainult pisut rohkem kui kasvavat metsa müües.

2) Kui metsamaa jäetakse müümata, siis mets sellel taastub ja ükskord saab omanik jälle müügist tulu.

3) Kasvavat metsa müües tuleb raha kohe investeerida, sama küsimus kerkib aga veel teravamalt üles metsamaad müües.

4) Eestis on metsamaa võrreldes Euroopa keskmisega väga odav.

5 ) Kinnisvara, sealhulgas metsamaa on stabiilne vara igasuguste järskude ühiskondlike muutuste korral ja isegi kui metsamaa turuväärtus muutuste tõttu langeb, siis taastub see alati pärast ajutist langust.

6) Maismaa hulk planeedil Maa ei suurene, aga planeedi elanikkond kasvas viimased 60–70 aastat enneolematu kiirusega, see tähendab pidevalt suurenevat maapuudust.  

7) Raha, sealhulgas euro odavneb ülikiiresti. Tuletage meelde või vaadake, kui palju maksis eurodesse ümberarvutatuna kinnisvara,

esmatarbekaubad, tehnika, toiduained, kütused, elekter ja igasugused muud teenused 1993. aastal ning mis need maksavad praegu.

8) Eesti ühiskond areneb ja metsasektor üha korrastub, seega muutub väikeomanikul korralike majandamisteenuste loojate leidmine järjest lihtsamaks.

9) Metsade majandada laskmise korral toodab metsamaa omanikule stabiilset puhastulu keskmiselt 100–200 eurot hektarilt aastas. 10-hektarilise metsamaa pideva majandada laskmise korral on 1000–2000 eurot aastas arvestatav lisa sissetulekutele. Toodud näite korral tegeleks omanik ainult dokumentide, tööde tellimise ja järelvalvega. Kui ta teeb osa töid ise, on tulud suuremad. Väikemetsaomanikul tuleks aga siiski arvestada, et ta saab metsast tulu kätte tavaliselt iga viie kuni kümne aastat tagant, mitte igal aastal.

Metsa müümine võib osutuda omanikule otstarbekaks mõnel erandjuhul. Näiteks siis, kui on tegemist looduskaitsepiirangutega metsamaaga. Õigusaktidega piirab riik seal väga palju ja omanik on täielikus teadmatuses. Sisuliselt võib riik õigusaktide tõlgenduste ja muutustega blokeerida omaniku kogu majandustegevuse ja isegi liikumise oma maal looduskaitsealale jäävas metsas. Piirangutega metsamaa moodustab Eestis umbes 30 protsenti metsamaapindalast.  

Müüa tasub ka soometsa, kus eesvoolud (peakraavid) on kaugel ja koprad on sulgenud tammikaskaadidega vee äravoolu ruutkilomeetrite kaupa. See tähendab, et suured piirkonnad muutuvad alaliselt liigniiskeks, mets ei kasva ega uuene või lausa hävib liigniiskuse tõttu. Samuti tasub müüa väga madala tootlikkusega metsa (näiteks kuivendamata sood).

Peep Põntson,

Metsaekspert OÜ & Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ juht


Artikkel ilmus esmakordselt esmaspäeval Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Tagasi üles