Eesti ähvardab Balti elektribörsilt lahkuda

Latvenergo pakub oma tütarfirma kaudu Eesti turule soodsamat elektrit kui Eesti Energia, kes müüb kogu oma toodangu börsile.

FOTO: Toomas Huik

Eesti Energia ähvardab Läti ja Leedu elektriturult lahkuda, kui lõunanaabrid ei hakka täitma börsil kauplemise reegleid. Ka Eleringi juht Taavi Veskimägi märkis, et kui börs tööle ei hakka, siis Eesti loobub ühisest turust lõunanaabritega. Samuti leiavad Eestis tegutsevad elektrimüüjad, et Latv­energo kasutab siingi ebaausaid võtteid.

Skeem ise on küllalt keeruline. Läti ja Balti riikide suurim elektrikaupleja Latvenergo ei tee Läti elektribörsile pakkumisi, müües suurema osa toodetud elektrist otse tarbijatele. Firmat toetavad seejuures Läti poliitikud, kes on kodutarbijate börsile saatmist korduvalt edasi lükanud. Samal ajal tarnib Latvenergo elektrit otselepingutega Eestisse. Ettevõttel on siin tütarfirma, mis kasvatab soodsa hinnaga energiavoo toel väga jõudsalt turuosa.

Kuigi Lätis tootmisvõimsusi napib, veavad nad voolu välja, varustades nii oma tütarfirmat hea hinnaga elektriga. Elektrit Lätist Eestisse otselepingutega suunates piiravad nad ka ülekandevõimsusi, millega elekter võiks liikuda Eestist Lätti. Elektri liikumine sealt siia on aga ebaloogiline, sest tootmise ülejääk on just siin ja puudujääk hoopis sealpool Läti piiri.

Võimendades vastupäeva ülekannetega defitsiiti veelgi, õnnestub Latvenergol Läti börsil hinda ülespoole suruda. Kuna nõudmine ja pakkumine on börsidel omavahel seotud, surub see ülespoole ka Eesti börsihinda. Tulemuseks on üldine kõrge hinnatase. Kuna Eestis on kõik tarbijad börsil, siis kasvatab see ka rahulolematust valitsuse ja majandusministriga. Nii ongi tekkinud olukord, kus turuhinnaga pole rahul tarbijad, kauplejad ega ka tootjad.

Kuigi võib tunduda, et mida kõrgem on hind, seda õnnelikumad on tootjad, nii see alati pole. Eesti Energia ei saa kohati ülikõrgete, 200-euroste tunnihindade tõttu Lätis ja Leedus oma klientidele elektrit müüa. Sama probleem on ka näiteks Latvenergo tütarfirma Elektrumi konkurentidel Eestis.

Kuna Eesti Energia müüb kogu Narva jaamade toodangu börsile, siis tuleb elektrimüüjatel ka sealt osta. Suur erand on Elektrum, kelle emafirma saab teda toita otselepingutega Läti soodsa hinnaga hüdroenergiaga või siis ka näiteks Venemaalt ostetud energiaga. Tulemusena saab Elektrum teha tarbijatele soodsamaid pakkumisi kui Eesti Energia, Alexela või 220 Energia või mõni teine konkureeriv elektrimüüja.

Eesti Energia on juba teatanud, et lõpetab Lätis ja Leedus uute lepingute sõlmimise.

«Läti ja Leedu ei täida kokkuleppeid ja manipuleerivad elektrituruga. Kui midagi ette ei võeta, siis võib hakata börsile nekroloogi kirjutama. Köiel on lastud liiga kaua lohiseda,» ütles Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp. «Lätis ja Leedus tehakse 90 protsenti turuväliselt ja päev ette börsile ei pakuta mitte midagi. Latv­energo tegeleb elektrihinna manipuleerimisega. Balti elektriturul toimuv on ennekuulmatu, mille eest vastutavad regulaatorid ja süsteemihaldurid.»

«Kui see jant ei lõppe, siis me lõpetame äri, uusi lepinguid ei sõlmi ja kui vanad lõppevad, siis on meie äri lõppenud,» lausus Tropp.

Latvenergo pakutavate dumpinghindade pärast on Postimehe andmeil väiksemad elektrimüüjad esitanud Eleringile kaebusi. Ametlikku käiku aga pole ükski neist konkurentsiametis saanud.

Latvenergo kauplemisosakonna direktor Gatis Junghans ütles, et firma ei väldi sihilikult pakkumist börsile. «Eleringi kommentaar, et Läti elektritootjad põhjustavad kõrgeid hindu elektribörsil, on eksitav ja ebaprofessionaalne,» märkis Junghans.

Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutas üleeile oma blogis, et Läti ja Leedu ei taha läbipaistvat elektriturgu korraldada.

«Seetõttu peame tõsiselt lähiajal kõigi osalistega ühiselt kaaluma, et kui selline olukord jätkub, mida tänasel päeval turul näeme, kas siis Eesti elektriturg saab olla automaatselt integreeritud Läti ja Leedu elektriturgudega või mitte. Sisuliselt on Läti ja Leedu turuosalised taandanud ennast kauplemast NPSi elektribörsil, mistõttu ei saa pidada ka tekkinud hinda usaldusväärseks,» kirjutas Veskimägi.

Junghans märkis, et Läti ja Leedu tarbivad rohkem, kui toodavad. Defitsiiti saaks vähendada ülekande abil Eestist, aga ülekandevõimsused Eesti-Läti piiril pole piisava läbilaskvusega. «Piiratud ülekandevõimsuste tõttu tuleb elektri tootmiseks kasutada kõrge hinnaga gaasijaamu ja see ajab hinna elektribörsil üles,» selgitas Junghans.

Nord Pooli Balti piirkonna juht Hando Sutter lausus, et Balti riikide elektribörsil on olnud hinna kujundamiseks piisavalt pakkumisi. «Kui keegi tahab, et hind oleks aasta läbi 45 eurot, siis tuleb tagasi minna reguleeritud turule, vabal elektriturul ei ole see võimalik, keegi ei saa garanteerida, et hind ei kasva üle 50 euro megavatt-tunni eest,» ütles Sutter.

Majandusminister Juhan Parts märkis, et peab läbirääkimisi Läti ja Leedu kolleegidega, et panna elektriturg toimima ühesuguste reeglite järgi ja saada tarbijaid rahuldav tulemus.

Tagasi üles
Back