Tippjuhid arutavad võimalusi eurorahast sõltuvuse vähendamiseks
17. oktoober 2013, 20:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti avaliku teenistuse tippjuhid arutavad täna alanud konverentsil, kuidas arukalt kasutada järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu toetusi ning vältida seejuures toetussõltuvuse teket.
Uue perioodi euroraha on peamiselt suunatud Eesti konkurentsivõime suurendamisse. Kesksed eesmärgid selleks on seatud Eesti konkurentsivõime kavas «Eesti 2020», mille järgi on Eestil vaja saavutada tootlikkuse kiire kasv 80 protsendini ELi keskmisest nii suurema kapitalimahukuse kui ka suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu ning taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase 76 protsendini vanuserühmas 20–64.
«Meie väljakutse on muuta ministeeriumide-vaheline koostöö toetuste planeerimisel ja meetmete elluviimisel tihedamaks ning tulemuslikumaks,» ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk konverentsil esinedes. «Koostöö peab muutuma senisest tavapärasemaks tegutsemisviisiks tippjuhtidest iga ametnikuni,» lisas Sikk.
Aastatel 2003–2013 on Eestis välistoetuste osakaal riigieelarve kogumahust kõikunud 4,9 ja 17,1 protsendi vahel ning suur osa investeeringutest tehakse välisraha abil.
Arvestades rahandusministeeriumi praeguseid majanduskasvu prognoose suureneb Eesti SKP inimese kohta suhtena EL27 keskmisse üle kriitilise 75 protsendi piiri 2017/2018. aastal. Eesti ei pruugi seega järgmisel finantsperioodil (2021+) saada Euroopa eelarvest praegusega võrreldavas mahus vahendeid ning seega ei ole kõiki tegevusi enam võimalik jätkata ega kõiki valdkondi rahastada.
«Peame juba praegu mõtlema nn väljumistaktika peale ehk kuidas vältida olukorra tekkimist, kus tehtud investeeringud osutuvad üle jõu käivaks,» ütles Ivar Sikk.
Eesti saab aastatel 2014–2020 erinevate eesmärkide saavutamiseks ELi struktuurivahendeid 3,18 miljardit ja maaelu toetust 627 miljonit eurot. Kalanduse toetuste mahuks on prognoositud 84 miljonit eurot. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse põllumajanduspoliitika raames saab Eesti kasutada raha viiest fondist.
Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide konverents toimub neljandat korda, seda korraldab riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus ning seal osalevad ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid ning ametite ja inspektsioonide peadirektorid.