162 riiki hindava indeksi kohaselt elab maailmas orjadena ligi 30 miljonit inimest. Numbriliselt elab enim orje Indias, kus neid on ligi 14 miljonit.
Raport: Eestis on 1400-1600 orja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proportsionaalselt on raporti Global Slavery Index orjade osakaal rahvastikust kõrgeim aga Mauritaanias, vahendas BBC.
Raporti koostanud Austraalias asuv inimõiguste organisatsioon Walk Free Foundation mõistab moodsa orjanduse all nii võlaorjust, sunnitud abielu kui ka inimkaubandust.
Vähim on orje Islandil, Iirimaal ja Suurbritannias.
Eesti asetseb orjade osakaalu rahvastikust arvestavas tabelis 129. kohal ning hinnanguliselt on siin 1400-1600 orja.
Keskkriminaalpolitsei tollane juht Raigo Haabu märkis tänavu mais inimkaubanduse vastase võitluse konverentsil Tallinnas, et Eesti on inimkaubanduse ohvrite arvult 100 000 elaniku kohta Euroopa esikümnes, kirjutas ERR uudisteportaal.
«Eestis vähenes aastatel 2008–2010 inimkaubanduse eest süüdi mõistetud isikute arv 66-lt 47-le, kuid sellegi poolest oleme selle näitajaga Euroopa esikümnes,» nentis Haabu tollal.
Sunniviisilist töötamist ehk moodsa aja orjust käsitles oma magistritöös ka tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala.
«Kuigi tänapäeval teadvustatakse inimkaubanduse, sunniviisilise töötamise ja tööalase ärakasutamise kui «moodsa aja orjusega» seotud ohte üha paremini ning erinevad riigid, sh Eesti, töötavad välja üha uusi meetmeid nende nähtustega võitlemiseks, näitavad mitmed uuringud, et tööalane ekspluateerimine ja inimeste tööle sundimine ei ole mitte kuskile kadunud. Põhjuseks on kindlasti see, et need nähtused on sageli raskesti tuvastatavad, eriti valdkondades, kuhu tööinspektorid ja teised õiguskaitseorganid ei jõua – kodumajapidamised, geograafiliselt eraldatud piirkonnad ja ka nn liikuvad töökohad, nagu seda on ehitusplatsid,» järeldas oma magistritöös Ehala.