Tööstusomand kui teadmistepõhise majandusmudeli lahutamatu osa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on intellektuaalomandi päev - kui aina tihedamini kõlab Eestis esialgu veel retooriline, kuid loodetavasti aina tugevamapõhjaline ja sisuline üleskutse suunduda teadmistepõhise majandusmudeli juurde, siis Eesti Patendivolinike Selts soovib tähelepanu juhtida, et just intellektuaalomandi, s.h tööstusomandi õiguskaitsenormid on teadmistepõhisesse majandusse tehtud investeeringute kindlustajaks. Need on loodud andmaks võimalust kaitsta oma loomingut ja investeeringut.
Kuid unustada ei tohi tööstusomandi kaitse põhilist eeldust - kaitse ei ole automaatne ja selle saamiseks tuleb ka ise aktiivselt panustada, kuna kaitstakse põhiliselt asjaomases registris registreeritud tööstusomandit. Praktika on näidanud, et tihtipeale jäetakse õigel ajal vajalikud registreeringud tegemata ning nii tuleb hiljem kulutada oluliselt enam aega ja energiat, et üritada saavutada see, mis oleks olnud lihtsa vaevaga ärahoitav. Halvimal juhul tuleb aga omaenese tegevusetuse tõttu loobuda oma kaitsmata varast, mille suhtes on majandustegevuse käigus tehtud märkimisväärseid investeeringuid.
Tööstusomand on pika ja traditsioonilise ajalooga. Kui kaubamärgilaadseid meistrite kätetööd tähistavaid märgiseid kasutati juba aastatuhandeid tagasi, siis esmased õigusallikad Euroopas kaubamärkide õiguskaitse kohta pärinevad 18. ja 19. sajandist ning selle valdkonna esmaseks oluliseks rahvusvaheliseks lepinguks on 1883. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon. Tööstusomandi instituut peab paratamatult olema pidevas muutumises ning arenema käsikäes majanduse üldiste suunitlustega - eesmärgiks on, et tööstusomandi instituut täiendaks ja abistaks üldist majanduselu.
Seega on ka tööstusomand pidevas muutumises - muutub arusaam, milliseid inimtegevuse resultaate on võimalik kaitsta tööstusomandiga, millised on adekvaatsed kaitsemeetodid ning millisel viisil ja kui efektiivselt riik tagab sanktsiooni juhuks, kui aset on leidnud tööstusomandi lubamatu kasutamine teiste isikute poolt.
Kaitseobjektide ringi laiendamiseks on olemas pidev huvi ja surve - kuid kuna tööstusomand on olemuselt monopoolne õigus, siis samavõrra, kui esineb isikuid, kes on huvitatud taolise monopoolse õiguse saamisest on ka neid, kes selle vastu on astunud.
Kaubamärgi valdkonnas on antud küsimuses viimaste aastate põhilised vaidlused seotud küsimusega kas ja kuidas on võimalik kaitsta helilisi kaubamärke, mis leidis oma lahenduse pärast vastavasisulist Euroopa Kohtu lahendit - tulemuseks oli heliliste kaubamärkide kaitse võimaldamine juhul, kui need kaubamärgid on graafiliselt kujutatavad (näiteks esitatuna noodistikus). Tänasel päeval võtab Euroopa Liidu Kaubamärgi ja Disaini Registreerimisamet (OHIM) koos heli graafilise kujutisega vastu ka elektroonilise faili, et isikutel oleks võimalik ka oma kõrvaga kuulda, milline on konkreetne kaitstav heli. Kahjuks selline praktika ei toimi Eestis.
Samavõrra intrigeerivad on olnud vaidlused ja diskussioonid küsimuse üle, kas üksik värv on võimeline toimima kaubamärgina ja kas on mõistlik võimaldada ühel ettevõttel monopoliseerida värvi kasutamise õigust. Euroopa Kohtu juhiste kohaselt on üksiku värvi kaitsmine võimalik vaid juhul, kui selle intensiivse kasutamise tulemusena on märk saavutanud eristusvõime. Seega on üksiku värvi kaitsmine võimalik, kuid üksnes erandjuhtudel.
Samas, on tänase Euroopa ja ka Eesti seadusandluse tõttu välistatud näiteks lõhnakaubamärkide kaitsmine, kuna lõhna ei ole võimalik graafiliselt esitada. Seega seisab tulevikus ees küsimus sellest, kas kaubamärkide graafilise esitamise nõue ei ole ajale jalgu jäänud ja kas mitte ei oleks aeg sellest loobuda.
Patendi vallas on ammusest ajast arutlusteemadeks Euroopa ja Ameerika süsteemide erinevused, näiteks põhimõttelise küsimusena esmase taotluse esitamisel tunnustatakse kas «first to file» või «first to invent» reeglit. Teatud määral võib tähendada Euroopa lähenemist Ühendriikidele infotehnoloogiliste lahenduste ja ärimeetodite patenteeritavuse küsimuses. Oluliselt on muutunud ka patenteeritavate tehniliste lahenduste valdkonnad. Tavapärastele mehhaanika, elektrotehnika ja keemia valdkondadele on lisandunud viimastel aastakümnetel tohutu massiivina ravimitööstuse patendid, kus kasutatakse biotehnoloogia ja geenitehnoloogia uusi saavutusi. Kuna selles vallas tehtavate arendustööde ja katsetuste projektid kestavad aastaid ja nõuavad suuri investeeringuid, siis on see tinginud ka meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse võimaluse, mis tähendab, et patendi kehtivust on võimalik pikendada kuni viie aasta võrra. Pikem ainuõiguse omamine võimaldab tagasi teenida tehtud finantskulutused.
Samaaegselt toimub ka pidev areng tööstusomandi kaitsevõimaluste lihtsustamise ja kulude kärpimise osas. Kui algselt vajas tööstusomand registreerimist igas üksikus riigis eraldi, siis tänasel päeval on võimalik valida lisaks rahvuslike ja rahvusvaheliste registreerimisvõimaluste ning Euroopas lisaks ka Euroopa Liidu kaubamärgiregistreeringu vahel. Igal süsteemil on omad eripärad - seeläbi täiendavad nad üksteist andes võimaluse valida ja kombineerida erinevate kaitseviiside vahel, et leida enda jaoks optimaalseim lahendus. Tänasel päeval on oluliseks teemaks Euroopaks püüdlus leida tasakaal rahvuslike ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemide vahel, selleks on Euroopa Komisjon käivitanud laiemapõhjalise uuringu.
Analoogsed suundumused on ka patendi valdkonnas, kus hetkel käivad tulised diskussioonid Euroopa Liidu patendisüsteemi loomise üle koos vastava Euroopa patendi kohtusüsteemiga. Selle järgi saaks analoogselt Euroopa Liidu kaubamärgiga ühe patenditaotluse alusel ja ühe registreerimisotsusega patendi, mis kehtiks automaatselt kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Selline patent saaks olema välja antud ühes keeles kolmest võimalikust - inglise, saksa või prantsuse keeles. Võrdluseks, praegu kehtiv Euroopa patentide väljaandmise süsteem põhineb Euroopa Patendikonventsioonil (EPC), mille on hetkel juba 37 liikmesriiki. Ekspertiis toimub tsentraliseeritult Euroopa Patendiametis, kus on samuti kasutusel samad kolm töökeelt. Erinevus planeeritava Euroopa Liidu patendiga on selles, et liikmesriikides jõustamiseks tuleb hetkel esitada eraldi taotlus vastava riigi patendiametile ja teha patendi tõlge selle riigi keelde. Tõlkekulude kokkuhoidu võimaldab - vähendades kohustusliku tõlgitava patendi teksti osa - küllalt oluliselt nn. Londoni kokkulepe (London Agreement), kuid selle on ratifitseerinud vähem kui pooled EPC liikmesriigid. Ka Eesti pole selle kokkuleppega veel ühinenud ja seega tõlgitakse kõik Eestis jõustatavad Euroopa patendid täies mahus eesti keelde. Asja positiivne külg on selles, et see võimaldab edasi arendada eesti keelt kaasaegse tehnika ja tehnoloogia valdkonnas ning kogu see materjal on asjast huvitatutele kättesaadav eesti keeles.
Kolmandaks toimub pidev areng seadusandluse ning ka kohtupraktika pinnalt, et muuta tööstusomandi kaitset efektiivsemaks. Kui tavapärastel võltskauba, keelatud paralleelimpordi ning muudel õigusrikkumise juhtudel on kaitse õigusrikkumise lõpetamiseks nii Eestis, kui ka Euroopas küllaltki efektiivne. Hagi tagamise korras on võimalik saavutada kohene õigusrikkumise lõpetamine juba kohtumenetlust algatades ilma, et peaks ootama aastatepikkuste kohtuvaidluste lõppu. Nii on möödunud aastate jooksul on Eestis edukalt arestitud ja käibest kõrvaldatud nii pelmeene, mune, sigarette, viina, kui ka hambapastat. Samaaegselt tegutseb edukalt ka toll, kes tihtilugu peab kinni Eestisse suunduvat võltskaupa.
Viimastel aastatel on kaubamärgiüldsuse meeli köitnud aga kaubamärgiomanike õiguste kaitse Interneti keskkonnas - lisaks tänaseks juba tavapärastele vaidlustele domeeninimede osas on küsimuseks Interneti müügikeskkondade vastutus seal kolmandate isikute poolt müüdava võltskauba eest. Euroopa kohtud on leidnud, et Interneti müügikeskkonnad ei saa jääda passiivseteks kõrvaltvaatajateks nende keskkonnas toimuvate tööstusomandi õiguste rikkumiste suhtes. Selle aasta alguses saabus ka pikalt oodatud Euroopa Kohtu otsus Google AdWords'ide osas - antud juhul leiti, et Google, ei riku kaubamärgiomanike õigusi AdWords'e müües, kuid samas kinnitati selgelt, et isikud, kes ostavad AdWords'e rikuvad ilmselt kaubamärgiomanike õigusi. Seega tuleb tõdeda, et muutuvad ärimudelid tõstatavad järjepidevalt uusi väljakutseid tööstusomandi õiguskaitse olemasolu ja efektiivsuse suhtes.
Seega me oleme jõudnud tööstusomandi kaitse küsimuses olukorda, kus võime tõdeda, et meie käsutuses on juba piisavad ja ka reaaluses toimivad vahendid õigusrikkumise lõpetamiseks. Järgmiseks väljakutseks saab olema küsimus, kas tööstusomandi omanikul on olemas ka mõistlik ja reaalne võimalus, et ka tema kahjud saavad hüvitatud ja tema õigusi rikkunud isik peaks välja andma tulu, mille ta on teeninud teise isiku omandit kasutades?
Tänu Eesti õiguse arengule, kuid paljuski ka tänu sellelaadsetele Euroopa Liidu õiguse mõjutustele tuleb asuda seisukohale, et õiguslikud vahendid on täna selleks kõik olemas. Küsimuseks on vaid nende rakendamine. Tuleb tõdeda, et mitmedki sellelaadsed kohtuvaidlused käivad Eesti kohtutes juba aastaid. Ilmselt võib julgelt ennustada, et tööstusomandi omaniku õigus nõuda kahjude hüvitamist ning ebaausalt teenitud tulu väljanõudmist on praktikas ka teostatav ja peamiseks küsimuseks jääb eelkõige asjakohase hüvitise suurus.
Leiame, et on oluline, et tööstusomandi õigusi rikkunud isik ei saa jääda äriliselt kasumisse - vaid nii on võimalik praktilisest küljest saavutada olukord, kus eksisteerivad tööstusomandiõigused on need, mille olemasolu ja kaitse ulatust tõsiselt kaalutakse enne, kui tehakse otsused oma toodete ja teenuste turule toomisel.
Soovime head intellektuaalomandi päeva ning töötame igapäevaselt selle nimel, et usk intellektuaalomandisse, kui efektiivsesse ning peamisesse vahendisse oma teadmistepõhiste investeeringute kaitsel jätkuvalt suureneb.