Rootsi välisminister ning endine peaminister Carl Bildt ütles viimase 20 aasta arenguid analüüsides, et Eestil ja teistel Balti riikidel on kokkuvõttes läinud tunduvalt paremini, kui keegi seda kunagi ennustada oleks osanud.
Bildt: Eestil on läinud paremini, kui keegi ennustada suutis
24. aprill 2010, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Laari 50. sünnipäeval esinenud Bildt leidis, et kuigi tihti on leitud, et võimalused vägivaldseks vastasseisuks olid 1990. aastate alguses Balkanil tunduvalt suuremad kui Baltikumis, siis nii see tegelikult polnud.
«Olukord Baltikumis oli äärmiselt plahvatusohtlik ning võinuks vabalt lõppeda verevalamisega,» ütles ta.
Bildt kinnitas, et küsimus polnud siin lihtsalt mitte iseseisvuse ametliku taastamisega 1991.aastal, vaid just selle kinnistamisega järgnevatel aastatel, tõstes tollastest sündmustest eriti esile Narva kriisi ja selle lahendamise 1993. aastal.
Bildti hinnangul oli tollal küllalt jõudusid, kes olid huvitatud Transnistria laadsest lahendusest Narva piirkonnas. Bildt kiitis tollase Eesti valitsuse tegevust kriisi lahendamisel, kes põhimõttekindlaks jäädes suutis leida pragmaatilisi lahendusi, et mitte ainult kriisi ajutisest lahendada, vaid saavutada suurem ja otsustavam läbimurre, mis Narva kindlalt Eesti külge liitis.
«Mis puutub NATO-sse ja Euroopa Liitu, siis need olid tollal sedavõrd lootusetud eesmärgid, et ainult eestlased ise olid piisavalt hullud, et neist unistada. Seetõttu on Baltikumi suutlikkus need eesmärgid tõesti saavutada tõelist tunnustust väärt.»
Bildt tõstis esile ka Eesti esimese valitsuse edukaid ja radikaalseid reforme, mis on olnud eeskujuks paljudele teistele üleminekuriikidele ning andnud neile lootust. Eesti on aga tänu nendele võitnud endale maailmas väga hea maine.
Tollaseid sündmusi ja arenguid meenutasid sümpoosiumil ka Marju Lauristin ning president Toomas Hendrik Ilves. Mart Laari juubelile pühendatud sümpoosiumil osales sadakond külalist ja õnnitlejat, nende seas mitmete riikide saadikud ning välisministrid.