Tööpuuduse tipp on nüüd ilmselt seljatatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Registreeritud töötute arv väheneb neljandat nädalat järjest, viidates sellele, et tööpuuduse tipp võib olla möödas. Majanduse üldise paranemise taustal on lootust, et ka suviste ajutiste töökohtade kadudes töötus enam uut tippu ei saavuta.
Eile avaldatud töötukassa registreeritud töötute statistika kohaselt vähenes nädalaga nende juures registreeritud töötute hulk 817 inimese võrra. Võrreldes märtsi lõpu tipptasemega vähenes registreeritud töötute arv kahe ja poole tuhande inimese võrra.
Registreeritud töötute arvu vähenemise üheks põhjuseks on see, et kasvanud on uute tööpakkumiste arv. Nii töötukassa kui ka tööotsingufirma CV Online’i andmed näitavad, et viimastel kuudel on uusi tööpakkumisi juurde tulnud.
CV-Online’i turundusjuhi Raimo Matvere sõnul tuntakse nende firmas küll, et ettevõtjad on muutunud julgemaks ja on enam valmis inimesi palkama. Tema hinnangul pole tööpakkumiste arvu kasvus isegi erilist rolli saabuva suveperioodi ajutistel töökohtadel, sest ajutisi töökohti ei ole CV-Online’i portaalis nii palju, et nendega pakkumiste kasvu selgitada.
Kolmandik pole kirjas
Majandusteadlane Andres Arrak lootis, et suviste töökohtade kadudes on olukord majanduses juba niipalju paremaks läinud, et töötus sügisel uusi rekordeid enam tegema ei hakka. Tema sõnul võib töötus aasta lõpus juba hoogsamalt vähenema hakata.
Registreeritud töötuse näitajaid mõjutab paljuski ka see, et osa inimesi võetakse töötukassa arvestusest maha, ilma et nad endale uue töökoha leiaksid. Paljudel inimestel hakkab töötutele mõeldud toetuste aeg otsa saama, ent vaid selle pärast inimest töötukassa arvestusest maha ei võeta.
Küll on töötukassa arvestusest väljajätmise põhjuseks näiteks pensionile minek, lahkumine välismaale või muud põhjused, mida inimesed ei pruugi töötukassale öelda. Töötukassa abita töö saanud inimene ei pruugi samuti öelda, miks ta end arvelt maha võtta tahab.
Töötukassa statistika on vaid pool tõde, sest rusikareegli järgi registreerib end töötukassas vaid 70 protsenti kõigist töötutest. Kogu töötuse taset mõõdab statistikaamet pidevalt toimuvate uuringutega, mille andmed avaldatakse kord kvartalis.
Kolmekuune viivitus
Statistikaameti juhtivstatistik Ülle Pettai selgitas, et töötuse tase selgitatakse välja rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO metoodika järgi. Igal nädalal käivad küsitlejad isiklikult inimestega kohtumas ja küsivad, kas neil on töö, ja kui pole, siis kas nad otsivad seda ja kas nad on ka valmis uuesti tööle asuma.
Igas kvartalis küsitletakse 5000 inimest, ja kuna küsitlus kestab terve kvartali, siis võib öelda, et kvartali töötuse tase on kvartali keskpunkti töötuse tase. Näiteks avaldab mai keskel statistikaamet selle aasta esimese kvartali arvud, mis tegelikult näitavad umbes 15. veebruari töötuse taset.
Statistikaameti viimased arvud on eelmise aasta neljandast kvartalist ja siis oli Eestis 107 000 töötut. Kuna ka töötukassa andmetel kasvas töötus kogu esimese kvartali jooksul, siis tõenäoliselt näitab ka statistikaamet mais, et esimeses kvartalis töötus kasvas, ja seda lihtsalt seetõttu, et statistikaameti andmed tulevad kolmekuuse viivitusajaga.
Küll aga on statistikaameti andmed üsna täpsed. Pettai lausus, et viimase küsitluse veapiir oli pluss-miinus 13 000 inimest ehk alla kahe protsendi.
Linnapea Edgar Savisaar:
Tööpuuduse vähenemise statistika on kahjuks bluff
Keskerakond on mitmel korral avaldanud kahtlust, et tööpuudust puudutava statistikaga manipuleeritakse valitsuse huvides, näitamaks töötuse probleemi kunstlikult väiksemana.
Näiteks teatas Postimees 9. aprillil, et märtsis registreerus 9722 uut töötut ja arvelolek lõpetati 7771 töötul. «Jätkuvalt oli ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks tööleminek,» oli Postimehes.
Tähendab, lisandus ligi 10 000 uut töötut, samas ligi 8000 kustutati nimekirjast ning nagu muuseas märgitakse, et ligi pooled kustutati nimekirjast, sest nad leidsid töö.
Ligi pooled, head sõbrad, tähendab seda, et enam kui pooled – kordan, enam kui pooled ehk tõenäoliselt siis enam kui 4000 inimest võeti arvelt maha, kuid mingit tööd nad sealjuures ei leidnud. Järelikult on nad endiselt reaalsed töötud inimesed, kuid riigi jaoks pole neid enam justkui olemas.
Kui sellise metoodikaga peetakse Eestis arvestust töötute inimeste üle, siis küsiksin ma: kui palju on Eestis tegelikult töötuid inimesi? Mulle näib, et valitsuse kokku vassitud arvude ja tegelikkuse vahel haigutab nüüdseks juba selline tühimik, et tõe teadasaamine võiks osutuda ühiskonnale šokiks.
Muidugi võib täheldada olukorra teatud stabiliseerumist – kukkumine ei saa ju kesta lõpmatuseni 2009. aasta hirmsas tempos –, kuid see ei tähenda veel seda, et olukord tegelikult paraneks.
Pealegi, sesoonselt on ikka nii, et iga suve hakul tuleb linnades juurde töökohti teeninduses, turismi alal ja mujal, aga paraku on need ajutised töökohad ning sügiseti saavad inimesed ka nendest kohtadest priiks.