Kriis: emade osaajalist tööd piirab kõrge maksukoormus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate eestkõneleja Tarmo Kriis.
Tööandjate eestkõneleja Tarmo Kriis. Foto: Priit Simson

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis leiab, et osaajaga töökohtade levikut piirab Eestis miinimumpalgaga seotud sotsiaalmaks, mis teeb tööandjale sellise töökoha liiga kalliks.

Kriis märkis, et paljud riigid rakendavad osaajaga tööle madalamaid maksumäärasid, mis vähendavad töötajate töötundide vähemast arvust tulenevat sissetulekukaotust. Prantsusmaal ja Hispaanias kasvas osaajaga töö hüppeliselt pärast seda, kui niisugust tööd võimaldavatele ettevõtetele pakuti sotsiaalmaksusoodustusi.

Eestis piirab osa-ajaga töökohtade levikut miinimumpalgaga seotud sotsiaalmaks, mis ei sõltu töötaja palga tegelikust suurusest. Kehtiva korra järgi peab ettevõte madalapalgalise poole kohaga töötaja pealt maksma sotsiaalmaksu ikka sama palju kui 4350 krooni pealt.

Kuupalga alammäärast vähem teenivaid osalise koormusega töötajaid, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt, on rahandusministeeriumi hinnangul 18 000.

«Nende töötajate keskmine palk on ligi 2700 krooni, mille pealt tööandja praegu maksab sotsiaalmaksu 1436 krooni, kuigi võiks maksta hoopis 891 krooni,» selgitas Kriis.

«Osalise tööajaga töötaja palkamise soodustamine aitaks tekitada lisatöökohti, mis praegu ei ole majanduslikult tasuvad,» oli ta veendunud.

Alates 1. juulist väheneb sotsiaalmaksu maksmise kohustus töötaja tegeliku palgani nende töötajate puhul, kes on eelnevalt olnud üheksa kuud tööta, või kes teevad madalapalgalist tööd mitme tööandja juures.

«Tööandjate keskliit leiab, et erandit ei tuleks teha vaid töötutele ja neile, kes mitmel kohal töötavad, vaid kõikidele osa-ajaga töötajatele, et muuta osalise tööajaga ametikohtade loomine tööandjale varasemast jõukohasemaks,» märkis Kriis.

Seda, et emaks saanud naiste positsioon tööturul kas hangub või muutub kehvemaks, väljendasid Postimehes ilmunud artiklis Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlased Triin Roosalu ja Kadri Täht. Võimalustena nähakse muuhulgas suuremat paindlikkust vanemahüvitise väljavõtmisel ja osaajaga tööd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles