iDeal kampaania

Riik tahab pealtkuulamisega seotud kulud sidefirmade kaela lükata

EMT juhatuse esimees Valdo Kalm tõdeb, et seadusemuudatus tähendaks inimestele kallimat kõneminutihinda.

FOTO: Mihkel Maripuu

Siseministeeriumi plaan jätta jälitustöö käigus telefonide pealtkuulamisega seotud kulud edaspidi sidefirmade kanda pälvis telekommunikatsioonifirmade järsu hukkamõistu.



Ministeeriumi plaan on lihtne – muutes elektroonilise side seadust, võetakse riigilt kohustus hüvitada sideettevõtjaile tagantjärele kulud, mis viimased on teinud selleks, et õiguskaitseorganid pääseksid nende sidevõrgule ligi uurimistöös vajalikeks pealtkuulamistoiminguteks.

Alates 2004. aastast kehtib seadus, mis kohustab riiki sideettevõtteile hüvitama kõik pealtkuulamiseks vajalike riist- ja tarkvara ning ülekandekulud. Kuna sidetehnoloogia areneb kiiresti, on firmad sunnitud pidevalt oma infosüsteeme uuendama ja seetõttu tähendaks muudatus mobiilioperaatoritele aastate lõikes kümnete miljonite kroonide suurust lisakulu.

Võlg juba 20 miljonit krooni

Et sidefirmadel puudub sellisteks kulutusteks igasugune ärihuvi, saatis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit siseminister Marko Pomerantsile reedel teravas toonis protestikirja, millele on alla kirjutanud EMT juht Valdo Kalm, Tele2 juhatuse liige Mart Nielsen ja Elisa Eesti juht Sami Seppänen. Kirjas mainitakse, et lõpptulemusena peaksid lisakulu proportsionaalselt hüvitama sidefirmade kliendid.

Kirjas tuletatakse meelde, et kuigi praegu kohustab seadus riiki ettevõtete tehtud lisakulutusi hüvitama kümne aasta jooksul, on riigi võlgnevus firmade ees alates 2008. aastast aina kasvanud ja ulatub juba enam kui 20 miljoni kroonini.

Ettevõtted märgivad, et on pidanud riigi huvides oma taskust kinni maksma isegi euroliidu direktiivide rakendamisest tulenenud sideliikluse andmete säilitamise kohustuse (kokku 20 miljonit krooni) ja hädaabikõnede positsioneerimisteenuse (kokku umbes 15 miljonit krooni).

«Sideettevõtjad on erakorralistes situatsioonides (näiteks nn pronksöö, pommiähvardused) teinud kõik endast oleneva riigistruktuuride abistamiseks, nõudmata lisatöö hüvitamist,» seisab sidefirmade ühises avalduses siseministrile. «Seda on tehtud võimalikult kiiresti, mitte pugedes seaduses sätestatud maksimaalsete reageerimisaegade taha.»

Siseministeerium õigustab plaanitavat muudatust sellega, et sarnane süsteem toimib Saksamaal. Sidefirmade väitel on selline õigustus kohatu, sest Saksamaal saab operaator vastava kulu jagada kümnete miljonite jõukate klientide vahel. Eesti operaatori puhul peavad lisakulu kinni maksma aga mõnisada tuhat märkimisväärsemalt väiksema sissetulekuga klienti.

Parts ei toeta

Nii küsivadki ettevõtted, et milleks taas kasutusele võtta vana skeemi, mis juba 2004. aastal valeks tunnistati. Ettevõtted tuletavad meelde, et vana süsteemi vastu võttis toona sõna ka õiguskantsler, sest olukord, kus sideettevõtted pidanuks kandma pealtkuulamisega tekkivad kulutused, oli õiguskantsleri hinnangul vastuolus põhiseadusega.

Postimehe andmeil toetab sideettevõtteid selles küsimuses ka majandusminister Juhan Parts. Kriitika alla sattunud siseminister Marko Pomerants jäi eilses kommentaaris Postimehele vaoshoituks. «Meil on selles küsimuses pooleli sisuline arutelu ja võimalikud on mitmed variandid,» ütles ta. «Selge on, et ministrina pean ma seisma Eesti turvalisuse eest ja ma usun, et kevadeks saame asjad selgeks.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles