iDeal kampaania

Küttepuud andsid sel talvel kokkuhoiu

Seekordne karm talv tõestas, et ahikütet tuleb jätkuvalt üheks ökonoomsemaks sooja saamise viisiks pidada.

FOTO: Margus Ansu

Selle aasta karm talv paneb tõsiselt kaaluma, millist energiaallikat ja küttesüsteemi eelistada, sest küttekulu on üks suuremaid kululiike majapidamises, kirjutab Rime Kinnisvara maakler Meelis Päeren Postimehe kinnisvara erilehes Kodu ja Kinnisvara.



Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete kohaselt oli Eestis 2010. aasta jaanuaris keskmiseks temperatuuriks –6,9 kuni –14,4 °C ja veebruaris –9,2 kuni –5,5 °C, mis on paljude aastate keskmisest tublisti jahedam.



Oleks ütlemata ebameeldiv, kui uue maja küttearved söövad ära planeeritust palju suurema osa sissetulekust.



Valisime kulude võrdluseks just majad, kuna eramute küttekulud on korterite omast suuremad ja seetõttu mõjutavad need pere eelarvet rohkem.



Soovisime teada, kui suured on olnud analoogsete majade puhul selle talve kõige külmema kuu ehk jaanuari küttekulud.



Küttekulusid mõjutavad paljud tegurid, alates maja materjalidest ja ehituskvaliteedist ning lõpetades sellega, palju inimesi majas elab ja kuivõrd energiasäästlikult oskavad ja tahavad elanikud toimetada.



Andmeid võrreldes võib jätkuvalt pidada ökonoomseimaks ahikütet, seda isegi juhul, kui tuleb osta küttepuid turuhinnaga. Kui on võimalus oma metsast puid saada, muutub olukord veelgi meeldivamaks.



Miinuseks on suurem tööjõukulu ning vähem võimalusi ehitada täielikult automatiseeritud küttesüsteemi. Samuti on vajalik hoiuruum puudele.



Maakütte (ja kindlasti ka elektrikütte) puhul tuleb arvesse võtta ka elektripaketti. Ühel meie näites osalenud maaküttega majal langes pärast senise elektripaketi vahetamist küttepaketi vastu terve maja elektrikulu jaanuari 4400 kroonilt veebruaris 2200-le.



Veebruar oli ka veidi soojem, kuid elektripaketi muutuse mõju oli siinkohal suurem.



Maaküttele veidi kallimaks alternatiiviks tundub praeguste hindade juures olevat gaasiga kütmine. Elektriküte on koos õliküttega endiselt kalleim viis toasooja saamiseks.



Samas, kui võtta arvesse ka erinevate süsteemide seadmete ja ehituse maksumus ning tasuvusajad, muutuks järjestus ilmselt oluliselt.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles