Ta hakkas sügaval masuajal andma välja glamuurset moeajakirja. Tal on 17 aastat noorem elukaaslane. Olles 46 aastat vana, on ta valmis veel kord sünnitama. Saates «Laulud tähtedega» esines ta, mõlemas kõrvas implantaat.
Tiiu Järviste, ise tehtud miljonär
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu nagu filmis või seebiseriaalis? Kirev, kirglik ja täis kadestamisväärset elujanu. Ärinaine Tiiu Järviste (46) on olnud ettevõtluses tegev üle 25 aasta.
Esimene miljon tuleb alati raskelt, ütleb ta usutluses Arterile ja lisab, et hiljem läheb vähe kergemini. Ta ei häbene, et alustas kohe pärast keskkooli tuttavate Soome naistega kauplemist ja tõi näiteks Venemaalt spordikotiga rublasid riiki.
«Sügaval nõukaajal oli ettevõtlus ju kriminaalne, kui sa just põllu peal kasvatatut ei müünud. Tegelikult kehtisid elu seadused. Välismaalastega kauba- ja valuutavahetus oli mulle tollal majanduslikult väga tulus,» ütleb Tiiu Järviste ja täiendab: «Tegin seda kõike, et perel oleks parem.» Täna minevikule tagasi vaadates on naine uhke, et kõik, mis tal on, on tema enda teenitud. Ja ka kaotused on tema enda omad.
Kogu suure äritegemise kõrval pole Tiiu Järviste jätnud isiklikku elu elamata – austajaid ja armastatuid on tal jätkunud, ent sellest hoolimata mahub Tiiu ellu seni vaid üks abielu, millest sündis poeg Eero (28).
Lühikeseks jäänud kooselust linnavalitsuse ametniku Indrek Ahlbergiga sündis poeg Ian Gustav (15). Tiiu ütleb, et ta elab ühe päeva korraga ja on praegu väga õnnelikus kooselus Andrei Štšemeleviga (29).
On ta Eesti Demi Moore? Viimase abikaasa Ashton Kutcher on Hollywoodi kuulsast näitlejatarist 16 aastat noorem. Nagu Demi, näeb ka Tiiu oma east palju noorem välja.
Ja selle põhjus ei ole asjaosalise sõnul mitte ainult head geenid, vaid aastatepikkune õige, puhas toitumine ja tihe trenn. Mida täiendab alati positiivne ellusuhtumine ja julgus olla tema ise. See viimane seni laiemale avalikkusele tundmatu Tiiu Järviste ilma produtsentide pikema kauplemiseta populaarsesse laulusaatesse viiski.
Laulusaates hõigati teid välja kui ettevõtjat, mis on üsna anonüümne ja kõike võimaldav tutvustus. Mis ettevõtlusega tegelete?
Üks minu miinus laulusaates oligi see, et keegi ei teadnud, kes ma olen. Olin kõige vähem täht. Olen ajakirja Mood vastutav väljaandja, aga sellist tiitlit mulle saates ei pandud, liiga pikk. Siis olingi selline anonüümne ettevõtja, keda ei olnud võimalik millegagi seostada.
Olen hariduselt tööstuskaupade kaubatundja, õppisin Tallinna kõrgemas kaubanduskoolis ja pärast seda Tartu Ülikoolis kaugõppes majandust. See jäi aga pooleli, sest ettevõtluse kiire tempo ja armas perekond on mulle tähtsad.
Olete ärinaiseks olemist alustanud kunagi komisjonipoe müüjana?
Alustasin töötegemist kohe pärast keskkooli, 18-aastasena. Minu esimene töökoht oli tegelikult Dünamo kaupluses, kus olin kalastus- ja jahitarvete osakonnas müüja ja sain 46 rubla kuus palka.
Ootasin sel ajal juba oma esimest poega. Sain tööle ainult tänu sellele, et mul oli reaalkooli (tollane Tallinna 2. keskkool) haridus, kaupluse juhatajale mõjus see. Müüjaks saada oli nõukaajal ju väga raske, see oli üks ihaldatumaid töökohti üldse. Samal ajal õppisin kaugõppes kaubandustehnikumis. Komisjonipoes olin kaubatundja.
Ettevõtja staatusesse tõusite eelkõige kuulutustelehe Soov looja ja väljaandjana. Miljonite keerutamine oli teil aga juba enne seda selge?
Jah, siis oli ju rublaaeg, esimese suurema raha teenisin nn kulleritööga. Kõik on mu elus sujunud etapiliselt. Ajalehe Soov tegin omal ajal soomlaste ja rootslaste kuulutuslehtede järgi.
Selles aitas mind otsusega itaalia ärimees Salvadore Grasso, kes hiljem õnnetul kombel vanalinnas maha lasti. See oli mees, kes ütles, et jätku ma illegaalne sahmerdamine ja hakaku tegema legaalset äri. Olen talle selle eest väga tänulik.
Soovi asutamiseks 1992. aastal müüsin maha oma toonase Lada 09. Grasso oli alul meie firmas osanik, ent kuna tema panus firmasse oli ainult üks faksimasin, lõin hiljem firma lahku – ta hakkas oma faksi eest lihtsalt dividende nõudma. Lõin üksi oma elu esimese firma AS IO, mis tähendab itaalia keeles «mina». Tüdruku trots lõi välja.
Olen kuulnud enda kohta öeldavat own made – ise tehtud miljonär. Ma ei ole meestega koos ettevõtteid tehes rikkaks saanud, pole saanud pärandusi ega vara abielusid lahutades.
Otsustasite müüa Soovi kõige õigemal hetkel, majanduse ja meedia õitseajal 2006. aastal. Kuidas nii õiged otsused tekivad?
Ka Mart Kadastik (Eesti Meedia juht – I. V.) ütles, kui läksime müügipabereid vormistama, et teda üllatab inimene, kes ütleb kolme sekundiga «jah», kui temalt küsitakse, kas ta ei tahaks oma osalusest loobuda.
Alul müüsin Eesti Meedia kontsernile oma ettevõttest kaks kolmandikku, hiljem ka kolmanda. See oli tõepoolest hetkeotsus. Kosilasi oli Soovil sel hetkel palju ja isegi raha pakuti rohkem, aga otsustasin stabiilse ja turvalise Eesti Meedia kasuks.
Olin tegelenud Soovi väljaandmisega 14 aastat ja tundus, et on kindlam ja ajalehe edaspidise arengu nimel õigem, kui seda juhitakse suure kontserni poolt. Minu valik on olnud õige – Soov on nüüd kolinud netti, portaalina endiselt populaarne ja vajalik kuulutuste avaldamise koht.
Kindlustasite eduka müügiga oma elu surmani?
See oli mul varemgi kindlustatud. Olin kinnisvara arendava ja haldava ettevõtte Metro Capitali osanik juba enne Soovi müümist. Panin müügist saadud raha börsile – ostsin Eesti Ekspressi ja Kaubamaja aktsiaid ning olen raha palju kaotanud. (Naerab.) Aga selline on elu. Õnneks hakkab osa fonde jälle vaikselt tõusma, müün neid, et elada. Praegu on raha ikka jätkunud.
On jätkunud nii palju, et otsustasite kõige tummisemal masuajal asutada nišiajakirja Mood? Kust selline hulljulgus?
Mul ei ole terve elu olnud mitte ühtki laenu. Ka autod, mida olen omanud, olen kõik raha eest välja ostnud. Kuna elan vanalinnas ja autot liikumiseks ei vaja, müüsingi maha oma viimase auto Land Rover Discoveri. Saadud rahaga asutasin ajakirja Mood.
Kui kallis see siis oli?
Auto või? Pool miljonit krooni.
Eks ma olengi natuke julgem ettevõtja. Mind võlus ära ajakirja tegijate ehedus, nägin, et need on inimesed, kes tunnevad, oskavad ja tahavad ning väga armastavad oma tööd. Kui nad mu juurde moeajakirja asutamise jutuga tulid, olin hoobilt võlutud. Mulle meeldib tööd anda, meeldib inimesi õnnelikuks teha. Ja ma ei ole seejuures kuri tööandja.
Kui kaua õnnestub teil ajakirjaga välja vedada?
Minu jaoks on ettevõtlus eelkõige emotsionaalne tegevus. Mulle meeldib väga see, mis me valmis teeme. Leian, et Eestil peab olema oma moeajakiri. Me ei ole ju ometi nii väike ega kehv riik! Miks on moeajakirjad Eestis kehvasti lõpetanud? Ega see, et kõrval inimene kogemata astub poriloiku, ei tähenda, et ka meie peaksime sinna hooletult astuma. Olgem uhked oma maa ja rahva üle, kellel on oma moeajakiri!
Kas olete kunagi ka puudust kannatanud? Teate, mida tähendab tühi kõht või kui pole raha autole bensiini osta?
Tean väga hästi. See oli aastatel 1999–2001, eelmise kriisi lõpul. Soovi tõttu oli kodune elu meil ikka väga kesine. Enne jäägu bensiin ostmata, aga töötajatele pidid saama palgad välja makstud.
Sel ajal oli üsna tavaline, et palkasid ei makstud õigel päeval, sest tööandjal nappis raha. Mina võin küll käe südamele panna ja öelda, et mu ettevõtetes on kõik töötajad alati õigel päeval palka saanud.
Olete rohkem säästja või kulutaja?
Säästja. Mu vanem poeg ikka ütleb, et ema, sa võid endale vahel ka midagi kallist lubada. Aga ma kohe kuidagi ei raatsi enda peale kulutada. Mulle meeldib käia näiteks second-hand-kauplustes.
Minu luksus on vabas ajas ja sõprades, heades suhetes. Ma reisin väga vähe. Lendaksin ainult töö pärast, vaid hilissügisel enne külma talve luban endale kuuma päikese alla sooja minemist. Tarbin üldse vähe, olen keskkonnatundlik inimene. Ja hästi kodune inimene.
Mida teile kodus teha meeldib?
Kodus ma askeldan. Kuna armastan väga käsitööd, siis mängin kaltsudega, nagu mu lapsed ütlevad. Oskan päris hästi õmmelda, mulle meeldib kaltsukast soetatud asju omapärasemaks ümber teha.
Koon meelsasti. Olen õppinud Emil Lausmäe juures kalligraafiat ja meeldib ka rahulikult kirjakunsti harrastada. Olen teinud sõpradele sugupuid, erinevaid kingitusi. Söögitegemine meeldib. Jälgin väga, mida suhu panen. Küpsetan juba aastaid ise leiba.
Teen viis korda nädalas trenni ja kaks korda nädalas käin laulmas Teaduste Akadeemia Naiskooris. Sport ja käsitöö ongi need, millega lõõgastun. Õhtuti käin trennis, hommikuti teen meelsasti kodutöid. Olen nimelt varane ärkaja. Kell seitse hommikul ma juba askeldan ringi.
Kuidas elukaaslane Andrei teie esinemisele saates «Laulud tähtedega» kaasa elas?
Ta hakkas alates kolmandast saatest vaatama. Ja sedagi nii, et vaatas minu laulu ära ja oli siis oma sõnul magama jäänud… (Naerab.)
Ta ei saanud aru, et hääletama peab ka. Andrei ei ole siinses keskkonnas sees, vene meedia ei kajasta ju laulusaadet. Andrei loeb põhiliselt delfi.ru-d ja terve vene ringkonna elu käib ju odno-klassnikutes (populaarne vene sotsiaalvõrgustik odnoklasniki.ru – I. V.). Seal pole «Laulud tähtedega» saatest sõnagi. Kuigi – selle au võtan nüüd küll endale – tänu mulle vaatasid nii mõnedki venelased seda saadet.
Tiiu, rääkige nüüd ära, millega te oma poja eakaaslase, endast 17 aastat noorema vene mehe ära võlusite?
Andrei on meenutanud, et nägi mind esimest korda ühe spordiklubi ees. Ma ajasin juttu tema õega, kes on tunnustatud modell Tatjana Štšemeleva ja õpib praegu Londonis. Ta oli siis õe käest uurinud, et kes see ilus naine on, kellega too vestles.
Eks ta siis piilus mind silmanurgast Deja Vu’s ja mujal pidudel, kus vahel käisin. Päriselt kokku saime aga ühel vene jõulupeol. Ta lihtsalt tuli ja ütles, et ma olen nii ilus naine ja et ta soovib minuga tuttavaks saada.
Andrei puhul on kummaline see, et hakkasime üsna kohe koos elama. Minu jaoks on see väga naljakas, sest olin tegelikult pärast lahutust 26-aastaselt kogu järgneva elu üksik olnud. Elasin vahepeal paari mehega koos, aga need suhted ei ole olnud pikaajalised.
Tahtsin olla vaba, üksi teha oma asju. Ma ei tahtnudki mehele saada, ei otsinud kedagi. Ei usaldanud ka. Aga Andrei suhtes tekkis usaldus kohe. Naine ikka tunneb mõne asja ära. Oleme koos elanud üle kolme aasta. Riielnud oleme selle aja jooksul täpselt kaks korda. Ka Andrei jaoks on see senise elu kõige pikem suhe.
Millega Andrei tegeleb?
Ta on samuti ettevõtja. Tegeleb tee-ehitusega. Tegutseb koos partneritega põhiliselt Lätis ja Venemaal.
Kuidas suhtuvad teie lapsed ema elukaaslasesse? Vanema pojaga on vanusevahe ju peaaegu et olematu?
Me saame kõik hästi läbi.
Mida Andreiga koos teha armastate?
Me elame koos. Käime võimaluse korral väljas söömas, kinos. Pidudel käime näiteks eraldi. Tema käib vene pidudel, kus mulle väga ei meeldi. Elu ja esimene abielu on mind õpetanud, et meeste pärast ei tasu muretseda – kõik napsitanud ja kauaks ula peale jäänud mehed leiavad lõpuks tee koju. Täiesti tervena kusjuures.
Teil on kaks poega, Andreil lapsi pole. Oleksite valmis veel kord sünnitama?
Jah, mina olen valmis veel vastutama ja ühe lapse üles kasvatama. Imetlen naisi, kes seda minu vanuses teevad, nagu meie priimabaleriin Kaie Kõrb näiteks.
Kuidas olete noore mehe kõrval elades suutnud vältida nn rikka naise kompleksi? Et teil on vara mehest rohkem ja teenite temast suuremaid summasid?
Ei ole tundnud ennast tema kõrval kunagi varakamana, pigem vastupidi. Mina ei ela mehega koos raha pärast. Tahan pakkuda talle kindlust elus, naiselikku armastust. Et mees saaks rahulikult tegeleda oma asjadega. Et ta elu oleks paigas, tal oleks koht, kus teda alati tingimusteta armastatakse ja hoitakse.
Mul on väga kahju praegustest eesti meestest. Tänapäeva noored naised tahavad neilt liiga palju. Mehel peab kõik kohe olemas olema – auto, raha, maja, karjäär. Lisaks kõik omadused, mida mees peaks naisele pakkuma. Aga elu ei seisne ju selles.
Elu seisneb armastuses, sõpruses, teineteise hindamises ja hoidmises.
CV Tiiu Järviste
Sündinud 29. juunil 1963
Tallinnas
Haridus:
• 1970–1981 Tallinna reaalkool
• 1982–1985 Tallinna Kõrgem Kaubanduskool
Tegevus:
• 1981–1991 Tallinna Tööstuskaubastus, kaubatundja
• Reklaamibüroo M&E asutaja ja osanik
• Ehitusettevõtte MAITIM AS osanik
• 1992–2006 kuulutustelehe Soov vastutav väljaandja
• reklaamibüroo IO, Reklaamibüroo asutaja
• Ettevõtte IO Välireklaam looja
• Ajakirja Mood vastutav väljaandja
Elukaaslane Andrei Štšemelev, pojad Eero (28) ja Ian-Gustav (15)
Arvamus
Tiiu Napp
endine Soovi peatoimetaja, Kadarbiku Köögivili OÜ müügidirektor
Tunnen Tiiut 1992. aastast, kui läksin tööle kuulutustelehte Soov. Tiiu on üks rõõmsameelsemaid ja positiivsemaid inimesi, keda tunnen. Alati naeratav ja särav, julge ja ettevõtlik, väga abivalmis.
Ma ei oskagi Tiiut iseloomustada ülemusena – Tiiu on Tiiu. Soov oli Tiiule nagu oma laps, kelle eest ta hoolitses parimal võimalikul moel. Kõigi Soovi töötajate jaoks oligi ta pigem nagu suure pere ema, kes vajadusel õpetas, toetas, kaitses, vahel noomis, suunas oma peaga mõtlema – nagu ikka kõik head emad.
Tiiu tugevuseks on kiire mõtlemine ja julgus riskida. Talle mõeldes meenubki esmalt selline hea suure pere tunne, mis Soovis töötades tekkis. Tiiu on olnud nii mulle kui ka teistele Soovi inimestele eeskujuks ja suunanäitajaks, ta on julgustanud enda eest seisma tööl ja ka kodus.
Olen Tiiult palju õppinud. Näiteks kui on vaja kellelegi mitte väga meeldiv teade edasi anda, tuleb meelde Tiiu ütlemine: «Ka halbu asju saab serveerida tordina.» Ja nii ongi.
Mis võiks olla Tiiu nõrkus? Võib-olla soov alati hea välja näha – kui seda saab üldse naise puhul nõrkuseks pidada...