Poola suutis ainsa euroliidu riigina masuajal majandust kasvatada

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola Suwalki linna elanik sisseoste autosse tõstmas. Sisenõudlus on üks tala, millele toetudes on suutnud riigi majandus kriisiga toime tulla.
Poola Suwalki linna elanik sisseoste autosse tõstmas. Sisenõudlus on üks tala, millele toetudes on suutnud riigi majandus kriisiga toime tulla. Foto: Reuters/ScanPix

Kui paljudele eestimaalastele kangastub Poola odava põllumajandusriigina, siis tegelikult on see ainus euroliidu maa, kes suutnud ka masuajal majandust kasvatada.

Kui varem kasvas Poola majandus keskmiselt vähemalt viis protsenti aastas, siis mulluse kriisiaasta kokkuvõttes oli kasv 1,7 protsenti.



Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk riigis toodetud kaupade ja teenuste kogumaht inimese kohta, mis 2008. aastal oli pool euroliidu keskmisest, kasvas mullu seejuures 56 protsendi tasemele.



Madalatest hindadest tingitud kõrgem ostujõud tegi Poolast The Economisti andmetel Euroopa Liidu suuruselt kuuenda majanduse.



Laenuandjad on Poola suhtes samuti üsna heldekäelised. Kui euroala murelaps Kreeka laenab rahaturgudelt enam kui seitsmeprotsendilise intressimääraga, siis Poola kümneaastaste võlakirjade intressimäär on 5,6 protsenti.



Tänu niisugusele suhtumisele sai riik endale mullu suuremate probleemideta lubada ka seitsmeprotsendilist eelarvepuudujääki.



Ujuv valuutakurss aitab


SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul tugineb Poola edu kolmele vaalale: madalatele tööjõukuludele, suurele sisetarbimisele ning ujuvale valuutakursile.



Neist esimene hoiab riigi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena. «Poolas ei ole seda illusiooni, et nad hakkavad kiiresti Rootsi heaoluühiskonda ehitama,» lausus Koppel.



Eesti tillukese majanduse käekäik sõltub suuresti sellest, kui edukalt me kaugematele ja lähematele naabritele oma kaupu ja teenuseid suudame maha müüa ehk ekspordist.



Poola ligi 39 miljonit elanikku tähendab aga piisavalt suurt kohalikku turgu ning kaubanduspartnerite käekäigust sõltutakse vähem.



Poola majandus on suuresti kasu lõiganud ujuvast valuutakursist. Kahe viimase aastaga langes riigi rahvusvaluuta zloti reaalkurss pea viiendiku, aidates vähendada eelarve puudujääki ning suurendades kaupade konkurentsivõimelisust.



Samas on ujuval kursil majanduse hea tervise ja sellest tingitud välisinvestorite huvi juures ka oma varjukülg. Nimelt tugevdasid head makromajanduslikud näitajad rahvusvaluuta kurssi selle aasta kolme esimese kuuga euro suhtes enam kui kuus protsenti.



Kursi tugevnemine aga mõjub bumerangina majanduse kasvule.


Sellekohase hoiatuse on teinud ka Rahvusvaheline Valuutafond. Ka Poola keskpank ei istu käed rüpes. Märtsi alguses kinnitas keskpanga juht Slawomir Skrzypek, et vajadusel ollakse valmis sekkuma.



Eelmise nädala lõpus läks riigi keskpank sõnadelt juba otsestele tegudele, müües rahvusvaluutat ja langetades sellega kursi viimase paari kuu madalaimale tasemele.



Ees suured erastamised


Analüütikute hinnangul ei suuda keskpank zloti tõusutrendi aga muuta. Barclays Capitali valuutastrateeg Koon Chow lausus Bloombergile, et zloti tugevnemist toetab ka valitsuse erastamisprogramm. Riigi rahandusministeeriumi erastamiskavaga loodetakse pooleteise aastaga koguda 37 miljardit zlotti.



Tänavu on valitsus juba müünud ligi 11-protsendilise osaluse rafineerimistehases Grupa Lotos ning kümnendiku vasekaevandusettevõttest KGHM Polska Miedz.



Lotosest peaks müüki minema veel 15 protsenti, lisaks tahetakse müüa 16 protsenti energiafirmast Enea ja viiendik riigi suurimast energiafirmast PGE.


Aktsiate avalikku emissiooni plaanivad veel energiafirma Tauron Polska Energia ja kindlustusfirma PZU.



Fakte Poola majandusest


•    Poola majandus kasvas eelmisel aastal 1,7 protsenti, 2008. aastal oli kasv 5 protsenti ning 2007. aastal 6,8 protsenti.



•    Majanduskasvust lõviosa ehk 67 protsenti andsid teenused, ligi kolmandiku tööstus ning 4,6 protsenti põllumajandus.



•    Tööealisi elanikke on 16,99 miljonit, neist veidi üle poole tegutseb teeninduses, kolmandik tööstuses ning 17 protsenti põllumajanduses.



•    Tööpuuduse määr oli veebruaris 13 protsenti.



•    Riigivõla tase 47,5 protsenti SKTst.



•    Inflatsioon 3,4 protsenti.



•    Keskmine palk 3113 zlotti ehk Eesti Panga eilse päevakursi järgi 12 700 krooni.


Allikas: Poola statistikaamet, CIA

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles