Ligi lammutaks kulka rahastamisalused

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jürgen Ligi blogis välja öeldud ideesse lahutada kultuurile antav raha pahedest saadavatest aktsiisimaksudest suhtuvad nii erakonnakaaslased kui teised koalitsioonipoliitikud esialgu ettevaatlikult ega torma seda mitmete küsitavuste tõttu heaks kiitma.

FOTO: Raigo Pajula

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi soovitab kultuurkapitali rahastusskeemi lõhkuda ning joodikute, suitsetajate ja mängusõltlaste tegevusest lahti haakida.


«Kulka peaks omama mingit tervislikumat rahaallikat, praegune skeem on tagurlik ning täiesti ajast ja arust,» selgitas Ligi, miks tema arvates võiks kultuurkapitali raha tulla mujalt kui alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust.


Oravate ühe juhtpoliitiku sõnul on selleks radikaalseks sammuks mitu head põhjust. Esiteks ei taga tema sõnul praegune skeem stabiilsust, sest kulka eelarve suurus sõltub sellest, kui palju suitsetatakse, juuakse või kasiinos mängitakse.


«Kui kasiinondus ja joomine õitseb, siis läheb rahapõletamiseks, aga kui näiteks suitsetamine väheneb ja kasiinosid kinni pannakse, siis kulkal raha polegi,» leidis Ligi, et see pole moraalne ega normaalne.


Teine probleem on tema sõnul see, et kui maksud on sihtotstarbelised, kannatavad olulisemad valdkonnad nii riigis kui ka kultuuriruumis. Praegune süsteem soosib eesmärgipäratut rahapõletamist, samal ajal kui kultuuris on palju põletavamaid probleeme. «Ja [kultuuriminister] Laine Jänes kärbib nii mis kole,» nentis Ligi.


Teised parteid kahtlevad


«Teatrite ja muuseumide rahasid kriisiolukorras vähendatakse, riik peab politseinikke ja õpetajaid vallandama, ja samal ajal traavib mingi seltskond mööda ilma ringi ja ütleb, et arendab ennast. Arendab küll, kuid näitlejale on ka palju tähtsam see, et neil oleks töökoht olemas ja saaks etendusi anda, mitte see, et nad saaks reisil käia.»


Ligi sõnul tähendab joomise, suitsetamise ja mängurluse õitseng hoopis hariduse, tervishoiu ja sisejulgeoleku vajaduste suurenemist, sest selliste asjade puhul langeb põhikoormus politseile, päästeametile ja kiirabile, mitte kultuurile. Ligi rõhutas samas, et kultuuritegijaile raha jagamine peab jääma ka edaspidi poliitiliselt sõltumatuks. Ka kinnitas ta, et ei räägi mitte kulka eelarve vähendamisest, vaid ratsionaalsest rahakasutusest.


Teised koalitsiooniparteid ja isegi Reformierakond ise on jäänud Ligi idee suhtes kahtlevaks või pessimistlikuks. Sotsiaaldemokraatide aseesimees ning parlamendi kultuurikomisjoni juht Peeter Kreitzberg nentis, et mõtet oleks vaja analüüsida ning esialgu ei tahaks ta sellele hinnangut anda.


«Arvan, et kulka rahastamise skeem vajab läbivaatamist, kuid ma ei tormaks seda kohe reorganiseerima,» märkis ta. «Kuid olen nõus, et osa asju peaks olema läbipaistvamad ja eelarvest rahastatavad, kas või näitlejate honorarid. Ma ei läheks kõigepealt allikate kallale, vaid vaataks enne läbi kulkast rahastamise eesmärgid.»


Ohuks politiseerimine


Kreitzbergi sõnul tuleks otsustusprotsess kindlasti läbipaistvamaks muuta. «Praeguses olukorras, kus osal näitlejatel ravitakse hambaid ja osa saadetakse juubelit pidama, on ikka nii palju subjektiivsust.»


Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Andres Herkel nentis, et moraalset probleemi ta kulka raha päritolus ei näe ja rahastamisskeemi muutmine pole otstarbekas. Põhilist ohtu näeb Herkel kulka rahastamise politiseerimises.


«Kui see tähendab, et kultuuriministeerium eelarvet tehes otsustab ja asi hakkab käima nii nagu tavaliselt ehk siis kui kusagil on mingit tähtsamat poliitilist või mittepoliitilist raha vaja, siis on kulka koht, kust maha tõmmata, siis sellist lähenemist ma kindlasti ei saa toetada,» märkis Herkel.


Ta rõhutas, et end seni õigustanud süsteemi muutmine võib kulka eelarvet vähendada. «Alati on võimalik öelda, et me rahastame teistmoodi, aga raha iseenesest vähemaks ei jää, see argument ei pruugi enam kehtida järgmise riigieelarve koostamisel,» leidis Herkel.

Kulka eelarve


Kultuurkapitali eelarve kujuneb:
• Alkoholi: ja tubakaaktsiisi maksust – 3,5%
• Hasartmängumaksust – 46%
• Annetused, pärandused, vara paigutusest saadav tulu, tulu muust majandustegevusest
Eelarve viimastel aastatel:
• 2008 – 451 214 400 krooni
• 2007 – 297 891 900 krooni
• 2006 – 266 148 100 krooni
• 2005 – 232 108 100 krooni
Allikas: Eesti kultuurkapital

Tagasi üles