Eurotsooni liikmesriigid lubasid tagada Kreekale tuleva aasta jooksul kuni 30 miljardit eurot laenuraha.
Eurotsoon lubas Kreekale 30 miljardit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkuleppele jõuti eile korraldatud eurotsooni rahandusministrite erakorralise telekonverentsi vahendusel. Euroliidu ametnike sõnul täiendab Rahvusvaheline Valuutafond seda summat omalt poolt kokku kuni 15 miljardi euroga.
Kolmeaastase laenu intressimäär oleks ligikaudu 5 protsenti, mis ületab IMFi standardmäära, kuid jääb allapoole intressidest, mida närvilised investorid hetkel kreeklastelt nõutavad.
Kaheaastased Kreeka riigivõlakirjad läksid börsil möödunud nädala kaubaks 7,45 protsendi juures. Eilsel pressikonverentsil Brüsselis esitleti 3-aastast paketti kui üksikasjalikku lahendust, mida finantsturud on nõudnud pärast seda, kui endised ebamäärased sõnumid kriisi vaid süvendama kippusid.
«See on nüüd selgitus, mida turud ootasid,» ütles eurogrupi president, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. «See näitab, et asja taga on ka reaalne raha.»
IMFi juht Dominique Strauss-Kahn ütles, et eurotsooni kokkulepe on tähtis samm ning kinnitas, et IMF on omalt poolt valmis vajadusel raha andma ning peab selles osas täna Brüsselis läbirääkimisi Euroopa Komisjoni ja Kreeka esindajatega.
Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou andis selgesti mõista, et valitsus ei ole raha veel palunud ning väljendas oma veendumust, et juba sellise paketi olemasolu võimaldab neil turgudelt parema intressiga raha laenama hakata.
«Me usume, et saame rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt takistamatult edasi laenata,» ütles Papaconstantinou. Turumeeleolud pannakse proovile juba täna, mil Kreeka üritab müüa kolme- ja kuueaastasi riigivõlakirju ning nende abil 1,2 miljardit eurot kokku saada.
Abipaketi üle vaieldi eurotsoonis kuude kaupa ning esile kerkis mitmeid erimeelsusi selles osas, kuidas toimida akuutsete kriiside korral ning mil viisil ja kas üldse majandust tsentraliseeritumalt juhtima hakata.
Kõige suuremaks raginaks läks intressimäärade pärast, kuna Saksamaa nõudis turuintresse ja ülejäänud eesotsas prantslastega pressisid leebemate tingimuste suunas.
Euroliidu majandus- ja rahaasjade volinik Olli Rehn väitis, et eurotsooni liikmete poolt kokkulepitud intressimäära ei saa tõlgendada subsiidiumi eraldamisena Kreekale.
Iga riik aitaks Kreekat vastavalt oma kapitaliosalusele Euroopa Keskpangas, misläbi suurim koorem langeb Saksamaa õlgadele. Täna saavad kokku komisjoni, keskpanga ja IMFi esindajad, et paketile viimane lihv anda - panna paika täpsed tingimused, mis Kreeka valitsusele esitatakse ning samuti IMFi täpne laenusumma.
Copyright The Financial Times Limited 2010.