Kreeka tõrgub palumast eurotsooni ja IMFi abi vaatamata sellele, et riigi võlakirjade intressimäärad püstitavad rekordeid juba kolmandat päeva järjest.
Kreeka vajub, kuid abi ei palu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister George Papaconstantinou ütles, et valitsus ei tohi kõikuda samas taktis kapitaliturgudega.
Kreeka riigivõlakirjade terav hinnalangus tõstis intressid eile korraks juba 7,51 protsendi peale, mis teeb laenude teenindamise valitsuse jaoks üha kulukamaks.
«Ma usun, et see pööristorm läheb üle, ning lõppkokkuvõttes hakatakse rohkem märkama meie eelarvekärpeid ja struktuurseid reforme,» ütles Papaconstantinou Financial Timesile.
«Meil on võimalik rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt laenu võtta ja seda me jätkuvalt ka teeme,» ütles ta.
Teisipäeval pannakse need sõnad proovile, sest siis kompab Kreeka turgu 12-aastaste riigivõlakirjadega. Järgmise viie nädalaga on kokku vaja saada 10-12 miljardit eurot, et refinantseerida olemasolevad laenud ning maksta oma intressid.
Papaconstantinou sõnul kahanes eelarvepuudujääk esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 40 protsenti, mis annab märku kasinusmeetmete efektiivsusest.
Struktuursete reformide esimese sammuna tehti eile avalikuks maksusüsteemi uuendused. Ateenasse saabus maksutulude tõstmise ning korruptsiooni ja maksupetturluse vastase võitluse osas nõu andma IMFi meeskond.
Valitsuse pressiesindaja George Petalotis väitis, et Kreekal ei ole plaanis paluda Euroopa Liidu ja IMFi abiplaani käivitamist.
Euroopa Keskpank vältis eile Kreeka kriisi osas selget seisukohavõttu, panga president Jean-Claude Trichet ütles vaid, et abipalumise küsimus on «tõesti Kreeka enda otsustada».
Analüütikute hinnangul on aga käes aeg tegutseda. «Selged numbrid eelarve olukorra tegeliku paranemise kohta laekuvad alles suvel... Praeguses turuolukorras on see liiga hilja. Kreeka peaks oma uhkuse alla neelama ja abi paluma,» ütles Ateena uuringu- ja statistikafirma IOBE juhataja Yiannis Stournaras.
«Nüüd ei ole enam erilist kahtlust, et Kreekal tuleb IMF appi kutsuda,» ütles UBSi strateeg Beat Siegenthaler. «Siis saaks selle Kreeka rahastamise probleemi lõpuks päevakorrast maha, vähemalt 2011. aasta alguseni.»
«Praegu on võimatu veenda investoreid, et nad Kreeka võlakirju ostaksid ja pikemat aega hoiaksid,» ütles konsultatsioonifirma Kleiman Internationali juht Gary Kleiman. «Siin tekib selline nõiaring, kus investorid mõtlevad vaid järgmise tasumiskuupäeva peale. Kõik keerleb nagu karussell ja perspektiiv puudub.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.