Gordon Brown ütles eile, et suurmajandused on lähedal kokkuleppele üleilmse pangandusmaksu osas, mis finantssektorist iga-aastaselt miljardeid välja pumpaks.
Üleilmne pangamaks koputab uksele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas maksu asjus aga juba juunikuisel G20 tippkohtumisel käed lüüakse, selles Briti peaminister esialgu kahtleb.
Möödunud nädalal antud teemat Saksa kantsleri Angela Merkeliga arutanud Brown ütles, et «globaalse vastutusmaksu» jaoks on pinnas ette valmistatud.
Browni sõnul on Suurbritannia, Prantsusmaa, ja Saksamaa maksu osas suures laastus kokku leppinud ning ta loodab, et pardale hüppab ka USA.
«Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa on pidanud nõu, mida üheskoos ette võtta,» ütles Brown. «Meil on põhimõtteline nõusolek olemas.»
Möödunud nädalal asusid Prantsusmaa ja Saksamaa ühiselt rahvusvaheliselt koordineeritud maksu toetama.
Brown ütles Financial Timesile, et ta soovib uuesti sütitada globaalse koostöö leegi, mis pärast aprillikuist Londonis peetud G20 kohtumist võbelema on löönud.
Kuigi Briti üldvalimisteni on jäänud vaid veidi üle kuu aja, on Brown ülepeakaela sukeldunud diplomaatilisse lahingusse pangamaksu pärast ja on võtnud endale antud küsimuses vahendaja rolli. «Pankade ja ühiskonna vaheline suhe peab muutuma,» ütles Brown.
Browni arvates oleks parim, globaalse pangamaksu osas lepitaks kokku G20 tippkohtumisel novembris Soulis. Samuti tuleks seal paika panna kapitalireeglid, et panku tulevaste kriiside puhuks ette valmistada.
Mitmete vaatlejate arvates võinuks kokkulepe sündida juba juunis Torontos, kuid Kanada on skeptiline. Brown tahab, et kokkulepe oleks võimalikult laiapõhjaline.
USA on kehtestanud maksu pankadevahelistele finantstehingutele, kuid Brown on enda sõnul avatud mõlema variandi suhtes: kas kehtestada maks varadele või kohustustele.
Ta ei soostunud ütlema, kui palju see maks Briti pankadelt sisse kasseeriks, kuid tõi näiteks Merkeli poolt mainitud 1,2 miljardit eurot aastas Saksa pankadelt ning USA vastava summa - 10 miljardit dollarit ehk 7,4 miljardit eurot.
Kuna Briti pangandussektor on suhteliselt suur, võib Brown ilmselt pidada silmas mitme miljardi naelsterlingi suurusi laekumeid.
Brown olevat Merkeliga kokku leppinud, et kõikidel riikidel lubatakse iseseisvalt otsustada, kuidas maksust laekunud summasid kasutada.
Saksamaa soovib luua kindlustusfondi, mis kaitseks riiki eelolevate panganduskriiside eest. Brown aga kardab, et see võiks olla moraalselt ohtlik samm, mis julgustaks panku liigselt riskeerima.
Samuti on ta mures, et kui USAs üritataks veelgi edasi arendada praegust maksu, mis kehtestati pankadelt abirahade tagasisaamiseks, võib kongressis tõrkeid tekkida.
Peaminister leiab, et pangandussektori probleemid ei ole tänaseks veel lõplikku lahendust leidnud.