Multer: majandusseis sunnib sügavamalt sponsorlust analüüsima
1. aprill 2010, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB turundus- ja kommunikatsiooni divisjoni direktor Karl Multeri sõnul on sponsorlus Eestis ilmselt langenud sama palju kui reklaamivaldkond, kuid liigub sellest hoolimata dünaamiliselt edasi.
Kuidas on hetkel Eestis seis sponsorlusega?
Karl Multer (K.M.) - Arusaam sponsorlusest kui tööriistast ja brändiarhitektuurist tervikuna on arenev. Mulle tundub, et see on hetkel üsna dünaamiliselt edasiliikuv valdkond. Eks oma jälje on jätnud ka üldine majandusseis, mis on ettevõtteid sundinud sügavamalt analüüsima ja eesmärgistama oma turundusmiksis sponsorlust kui tööriista.
Meie sponsorlustegevus pälvis võistlusel (Aasta Turundustegu 2009 grand prix võit - toim.) tähelepanu, kuna me lööme ise toetavatel üritustel aktiivselt kaasa.
Ilma aktiivse osalemiseta ei saavuta minu hinnangul ettevõte loodetud eesmärke. Ettevõtte markeerimine «massihauas» ei ole meie meelest õige lähenemine.
Kas ettevõtted sponsoreerivad meelsasti erinevaid üritusi/sportlase jne?
K.M. - Usun, et kui valdkond on ettevõttele sobiv ning ettevõttele pakutakse ühisprojekti puhul ka sisu - ehk rohkem kui ainult oma logo näitamist -, siis ei tohiks toetuse saamisega probleeme olla.
Määravaks on kindasti, kas antud projekti sobib oma kuvandilt ettevõtte kuvandiga. Mittte kõik ettevõtted ei saa naisekandmise võistlust toetada.
Millised on keskmised summad, mille ulatuses sponsoreeritakse?
K.M. - Summad võivad olla väga erinevad, ei ole sellist üldist «harju» keskmist toetussummat. Kõik sõltub projekti mahust ja sellest, kas tegemist on pikaajalise või ühekordse toetusega.
Kuidas on aastatega sponsorlussummad muutunud? Palju on masu seda mõjutanud?
K.M. - Ilmselt pole selle kohta täpselt informatsiooni kellelgi. Kui reklaamiturg on kukkunud 40-50 protsenti, siis analoogse proportsiooni jagu on võib olla ka sponsorluse absoluutmahud Eestis langenud.
Üheks probleemiks on kindlasti pikaajalisus sponsorluses, sponsoreeritavad elavad sageli üheaastaste kokkulepete varal, mis muudab pikaajalise planeerimise väga keerukaks.
Näiteks spordis on oluliselt langenud sportlaste palgad. Sellest tulenevalt ka paljudel aladel võõrmängijate kasutamine.
Teatud mõttes on see isegi hea, kohalikud noored tulijad saavad rohkem võimalusi.
Kui suurte summade ulatuses sponsoreerib SEB sportlasi/üritusi?
K.M. - Meie otsene sponsorsumma ulatub mitmetesse miljonitesse kroonidesse (täpset summat ei saa partneritega sõlmitud lepingu tingimuste tõttu välja öelda), millele lisandub investeeringuna meie panus nende projektide aktiveerimisse.
Aktiveerimisinvesteeringut peame ülimalt oluliseks, oleme teinud palju ristturundusaktsioone, lisaks leidnud oma projektide raames täiendavaid kommunikatsioonivõimalusi.
Kui palju laekub SEBsse nädalas sponsorlustaotlusi?
K.M. - SEBsse laekub nädalas umbes kümme sponsorlustaotlust, milles paljudes on paraku vahendite andja kasu esile toomata jäänud. Usun, et projektide koostajad peaksid seda poolt oluliselt parandama.
Kuhu on SEB oma sponsorikäe ulatanud?
K.M. - Meie sponsorlus baseerub neljal suunal: kultuur, haridus, sport ja heategevus.
Meie sponsorlusportfellis on täna peamisteks programmideks töö SEB Heategevusfondiga, Rahvusooperiga Estonia, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, SEB Maijooksu, SEB Tallinna Sügisjooksu, SEB Tallinna Maratoniga, Klubiga Tartu Maraton (Tartu Maraton, SEB Tartu Rattaralli, SEB Tartu Rattamaraton, SEB Tartu Rulluisumaraton, SEB Tartu Jooksumaraton), SEB Kõrvemaa Neliküritusega (SEB Kõrvemaa Suusamaraton, SEB Kõrvemaa Kevadjooks, SEB Kõrvemaa Triatlon, SEB Kõrvemaa Rattamaraton) ning G4S Korvpalli Meistriliiga ja Mastercard Balti Liigaga.