Esmane probleem SMS-laenuturuga on statistika puudumine
16. oktoober 2013, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna toimunud Eesti Pangaliidu ja BNSi ümarlaudade sarja kohtumisel tõdeti, et peamised probleemid SMS-laenuturu osas on konkreetse statistika puudumine ja vähene reguleeritus.
Arutelu käigus jõuti korduvalt järeldusteni, et raske on mõista probleemi sügavust, kui pole teada ei täpne laenutoodete kasutajate hulk, nende poolt võetud laenude maht ega laenu võtjate demograafiline või sotsiaalne koosseis. Lahendustena nähti peamiselt turu reguleerimist.
Hetkel on kaks tarbijakrediidi turgu, reguleeritud ja mittereguleeritud turg ning inimesed võtavad aina enam laenu mittereguleeritud turult, teenus peaks turul olema, küsimus on selles, mis tingimustel, ütles Eesti Pangaliidu esindaja Annemari Õunpuu. «Konkreetsete andmetega on keeruline, kui inimene näiteks ei suuda laene tasuda, siis ettevõtted pakuvad kohe uut krediiti, mille tõttu on raske hinnata kui palju inimesi tegelikult probleemide ees seisab,» lisas ta.
«Toote sihtrühmaks ei ole rumalad, inimestel võib olla reaalne eluline vajadus kiirlaenu võtta või näiteks osta televiisor järelmaksuga,» märkis finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm. «Samas näeme, et probleemsete klientide hulk ajas kasvab hoolimata majandustsüklitest ja kõrvaltasud viivad laenukoormuse väga kõrgeks,» lisas ta. Üheks lahenduseks võiks Nõmme hinnangul olla SMS-laenuturgu rohkem reguleerida ja viia see tegevus finantsinspektsiooni alluvusse.
«Kindlasti oleks vaja reguleerida kõrvalnõuete suurust,» ütles Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe. Silver-Scöbe sõnul võib inimene praegu võtta 190 eurot laenu ja hiljem tänu kõrval ja lisanõuetele tagasi maksta tugevalt üle tuhande euro.
Ümarlaual osalejad olid ka üksmeelel, et riik võiks rohkem panustada finantskirjaoskuse tõstmiseks. Õunpuu sõnul käivad juba praegu pankade töötajad koolides tunde andmas, kuid tegelikult oleks vaja riikliku lähenemist haridussüsteemi arendamiseks.