Veskimägi: Eesti peaks kaaluma enda Läti ja Leedu elektriturgudest lahtisidumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutab oma blogis, et praeguses olukorras tundub talle üha enam, et NordicPoolSpot (NPS) tegi otsuse laieneda Lätti ja Leetu ilma, et selleks vajalikud eeltingimused oleksid olnud nendes riikides täidetud ning hetkel tuleb tõsiselt analüüsida Eesti-Läti piirivõimsuste NPSile allokeerimiseks andmise lõpetamist uuest aastast.
3. juunil avati vastavalt Läänemere riikide ja Euroopa Liidu vahel kokku lepitud energiaturgude ühendamise tegevuskavale NPSi poolt hinnapiirkond Lätis.
«Me olime kõik seda hetke oodanud peale seda kui Eesti oli kõik enda ülesanded alates NPS hinnapiirkonna avamisest kuni sajaprotsendilisele tarbijate vabaturule viimiseni täitnud. Läti hinnapiirkonna avamisega oleks pidanud tekkima ühtsete reeglitega Põhja-Balti elektriturg korraldatuna NPS elektribörsi poolt,» kirjutab Veskimägi blogis.
Veskimägi hinnangul ei ole Läti hinnapiirkonna areng kahjuks olnud nende kuude jooksul selline, nagu oleks võinud oodata.
«Olen suve jooksul kaitsnud Läti-Leedu elektriturgu ja näinud vajadust lähtuvalt enda kogemusest turu avamisel 2010. aastal anda sealseteks positiivseteks arenguteks aega. Kui vaadates tänast päeva ühisel Balti elektriturul, peab tõdema, Lätis ja Leedus paistab puuduvat tahe läbipaistvat elektriturgu korraldatuna NPS elektribörsi poolt arendada. Kahjuks paistab elektribörs Lätis, Leedus tegevat vähikäiku,» kritiseeris Eleringi juht lõunanaabrite turuosalisi.
«Seetõttu peame tõsiselt lähiajal kõigi osapooltega ühiselt kaaluma, et kui selline olukord jätkub, mida tänasel päeval turul näeme, kas siis Eesti elektriturg saab olla automaatselt integreeritud Läti ja Leedu elektriturgudega või mitte,» lisas ta.
Veskimäe sõnul on Läti ja Leedu turuosalised sisuliselt taandanud ennast kauplemast NPS elektribörsil, mistõttu ei saa pidada ka tekkinud hinda usaldusväärseks.
«Täiesti mõistmatu on olukord, kus enamus tundidel on Lätis-Leedus hind 100-200 eurot tunnis, kuid vaatamata sellele soovivad sealsed elektritootjad müüa ööpäevas ainult ligi 2900 megavatt-tundi elektrit, mis tähendab 120 megavatt-tundi Läti-Leedu peale kokku. Enamus elektrikaubandusest käib seega Lätis-Leedus elektribörsi väliselt,» hindas ta.
«Sellises olukorras tundub üha enam, et NPS tegi liigselt kiirustades otsuse laieneda Lätti ja Leetu, ilma et selleks vajalikud eeltingimused oleksid olnud nendes riikides täidetud ja tuleb tõsiselt analüüsida Eesti-Läti piirivõimsuste NPSile allokeerimiseks andmise lõpetamist uuest aastast, kui midagi ei muutu.»