Sakslased süüdistavad languses talve

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa pangaliidu fuajeed Berliinis ehtis väljapanek, mille osaks olid kümned seina ääres kandjat ootavad kingad ja poolsaapad. Oletada võib, et see kujutas töötuks jäänud pankurite saatust.
Saksa pangaliidu fuajeed Berliinis ehtis väljapanek, mille osaks olid kümned seina ääres kandjat ootavad kingad ja poolsaapad. Oletada võib, et see kujutas töötuks jäänud pankurite saatust. Foto: Andrus Karnau

Saksamaa majandust ootab ees väga aeglane taastumine, kulude kärbe ja ilmselt ka suurem tööpuuduse laine, oma osa selles on külmal talvel.

Kui väljas on tõsised külmakraadid, siis teid ei ehita ja maju samuti mitte. Ehitustöölised ongi olnud Saksamaal üks põhilisi rühmi, kes viimastel kuudel on kasutanud Kurzarbeiti programmi pakutud võimalust olla riigi toel palgal osalise ametiajaga.



Keskmiselt 1,2 miljonit inimest säilitas mullu oma töökoha maksumaksja toel. Maksumaksja tasub töötaja sotsiaalmaksu, aga ka 60 protsenti palgast mittetöötatud aja eest. See programm nõuab Saksa maksumaksjailt miljardeid, aga on aidanud ohjes hoida tööpuudust, samuti nõudlust kodumaal. Kriisi ajal on tööpuudus riigis isegi pisut vähenenud.



Kulukas abipakett

Üks peamisi küsimusi Saksa majanduse ees ongi see, et kui tänavu Kurzarbeiti programm peaks lõppema, kas siis tööpuudus hüppab üles? Vabanevad ju ettevõtjad n-ö ballastina firma küljes rippunud töökätest.



2009. aastal neelas see programm riigikassast kuus miljardit eurot, ettevõtete täiendav palgakulu oli viis miljardit ja töötajate sissetuleku kaotus kokku kolm miljardit eurot. Ametiühingud survestavad praegu tugevalt Saksamaa keskvalitsust, et see jätkaks lühendatud tööajaprogrammi ka tuleval ja ületuleval aastal.



Aga millal nii Saksamaa kui ka ülejäänud Euroopa majanduslangusest toibub, on keeruline küsimus. Nordrhein-Westfaleni majandusinstituudi direktori Christoph M. Schmidti sõnul jõuab Saksamaa SKT 2008. aasta tasemele tagasi alles aastail 2013–2014. Schmidti väitel ootab riigi majandust n-ö lame tõus: poolteist kuni kaks protsenti aastas.



Saksa tööstustoodangu maht on praegu 2004. ja 2005. aasta taseme vahepeal. Ekspordi taastumiseta pole aga ka toodangumahtudes suurt hüpet loota.



Kui ametiühingutegelased nõuavad raevukalt uusi abisummasid, siis Schmidt märkis, et uute stiimulipakettide avamine oleks kurjast. Seda põhjusel, et avaliku sektori eelarve vajab pigem kärpeid kui uusi kulusid.



Töökohtade säilitamise programmi suurim miinus on selles, et nii hoitakse elus ka ettevõtteid, millel muutunud majandusoludes tulevikku pole. Tööjõuga on sama probleem – võib-olla oleks mõistlikum paisata inimesed tööturule, et nad otsiksid uusi võimalusi.



Saksa rahandusministeeriumis peaks lähiajal valmima uus eelarvestrateegia. Kui Eesti valitsus loodab ülejäägis eelarve teha juba 2013. aastal, siis Saksamaa suudab seda parimal juhul alles 2020. Seniks kasvatavad avaliku sektori kulutused riigi võlakoormat.



Maksutõuse ei taha


Saksa keskpanga ökonomisti Stephan Kohnsi sõnul ei taha valitsus riigieelarvet tasakaalustada maksutõusudega. Kohns märkis, et keskpanga arvates tuleks loobuda kõikvõimalikest maksusoodustustest, mille huvirühmad on varasemate aastate jooksul suutnud seadustesse suruda. Kohns tõdes, et Saksa seadused pakuvad kohati kummalisi ja naljakaid maksuerandeid.



Kui Kurzarbeiti programm lõpeb, hakkab tööpuudus kasvama. Nii Schmidt kui ka Kohns usuvad, et järsku hüpet siiski ei tule. Saksa analüütikutega rääkides on keskne märksõna tööturu liberaliseerimine. Mida see täpselt tähendab, sakslased veel ei tea. Aga nad usuvad, et kui vallandamine ja koondamine oleks lihtsam, aitaks see majanduskasvule kaasa.



Autor käis Saksamaal IFA (Institut für Auslandsbeziehungen) kulul.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles