Soojuspüüdja aitab kortermajal säästa kolmandiku küttearvetest
30. märts 2010, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis võtsid kaks esimest kortermaja kasutusele uudse süsteemi, mis võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone kütmiseks ja sooja vee tootmisel ning vähendada seeläbi küttekulusid umbes kolmandiku võrra.
Soojuspüüdja välja töötanud Elysium OÜ juhatuse liikme Liivo Kruuseli sõnul paigaldati süsteem 75 korteriga elamule Järvakandis ja 60 korteriga elamule Paides.
«Renoveerimata korrusmajade soojusbilansist moodustavad soojuskaod ventilatsiooni kaudu ligemale 20-30 protsenti ja renoveeritutel kuni 50 protsenti, mis praeguseid küttehindu arvestades on märkimisväärne summa,» märkis Kruusel.
Lisaks otsesele kokkuhoiule aitab ventilatsiooniprobleemide selline lahendamine tema sõnul parandada korterite sisekliimat, mis omakorda vähendab inimeste tervisehädadega kaasnevaid kulusid.
«Eestis kulub erinevatel hinnangutel nn. haige maja sündroomi tulemusel tekkinud allergiate, vähkkasvajate raviks ning puudutud tööpäevade korvamiseks 6,4 miljardit krooni aastas,» tõi Kruusel välja.
Ventilatsioonikorstnate otsa paigaldatavad soojuspüüdjad koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale.
Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga 1/4...1/6. Ühendades soojuspumba keskküttesüsteemi tagastuva vee temperatuuri tõstmiseks, saab ventilatsioonisoojuse ära kasutada hoone küttevajaduste rahuldamisel.
Kui süsteemi toodetud võimsusest jääb vajalikul soojushulga tootmisel väheseks, siis saab süsteem puuduva soojushulga kaugküttest.
Paigaldatud süsteem ja arvutused näitavad, et selliselt saab toota ligemale 30-50 protsenti maja küttevajadustest, millele lisandub kokkuhoid reguleerimistest, automaatikast ja välditud üleventileerimisest kütteperioodil ligi 10 protsendi ulatuses.
Süsteemi tasuvusaeg on umbes 10 aastat.
Liivo Kruuseli sõnul otsustasid Elysium, TTÜ ehitusteaduskonna kütte ja ventilatsiooni õppetool, Keskkonnatehnika Instituut ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus tänavu märtsis alustada koostööd süsteemi uuringuteks ja edasiarendamiseks. Süsteemi paigaldamist toetab Kredex.