IMF manitseb Eestit lähiaastail eelarve nimel tõsiselt pingutama
30. märts 2010, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti missiooni juht Christoph Rosenberg tunnustas eile Eestit tehtud töö eest, kuid rõhutas samas, et riik peab eelarvedefitsiidi vaoshoidmise nimel pingutama ka eesseisvatel aastatel.
Rosenberg kiitis Eestit, kuna riigieelarve puudujääk moodustas eelmisel aastal kõigest 1,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mahtudes seega lahedalt eurole üleminekuks nõutava kolme protsendi piiresse.
Rosenbergi sõnul jäi 2009. aasta eelarve puudujääk märgatavalt alla Maastrichti kriteeriumis sätestatu eeskätt seetõttu, et kogu valitsussektor suutis aasta lõpus tähelepanuväärselt pingutada.
Samas prognoosib IMF, et 2010. aastal kujuneb meie eelarve puudujääk suuremaks kui mullu, mil puudujääki oli võimalik vähendada tänu ühekordsetele eelarvemeetmetele ja kulukärbetele.
Igal aastal pole võimalik kasutada niisuguseid lahendusi, nagu näiteks riigiettevõtetest suures mahus dividendide võtmine.
Rahvusvaheline Valuutafond eeldab, et Eesti suudab ka tänavu hoida eelarvedefitsiidi kolme protsendi piires. Tõsi, selle nimel peab riik IMFi hinnangul pingutama.
Pooldavad pensioniea tõstmist
«Tulevikus on oluline tagada eelarvepoliitiline jätkusuutlikkus ka tingimustes, kus maksubaas kuivab kokku ja samas süveneb vajadus teha suuremaid kulutusi elanikkonna vananemise ja tööpuuduse tõttu,» märkis Rosenberg.
Nii on pensioniea tõstmise plaan IMFi hinnangul tervitatav. Ka rõhutas Rosenberg, et Eesti peaks edaspidigi järgima sama konservatiivset eelarvepoliitikat, nagu seda on tehtud viimasel kahekümnel aastat. Tema väitel ei tohiks riik keskenduda üksnes ühe aasta eelarve koostamisele, vaid vaatama mitu aastat ette.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel on valitsus IMFiga põhiküsimustes ühel arvamusel. Seda, et riik peab ots otsaga kokku tulema, võib Ligi sõnul käsitleda pigem meeldetuletusena, mida viimasel ajal kuuleb päris sagedasti. «IMF ei jaga käske, vaid teeb ettepanekuid ja väljendab seda, mida ta näeb,» märkis Ligi.
Samas tunnistas ka tema, et nii 2011. kui 2012. aasta tulevad riigieelarve koostamise seisukohast keerulised, kuna tulu riigi varadelt pole enam nii pidev ning 2011. aastal lisanduvad II pensionisamba kohustused.
Eesti Panga president Andres Lipstok kinnitas samuti, et keskpanga arusaam sellest, kuidas Eesti majandus praegu ja tulevikus välja näeb, on IMFiga peaaegu ühesugune.
«Me ei saa vaadata vaid lühiajalisi eesmärke,» tõdes Lipstok. Tema sõnul on eelarvega seotud teemad Eestile äärmiselt tähtsad.
«Kui jõuame 2013. aastal taas eelarve ülejääki, on see väga hea,» nentis Lipstok. «Oluline on ka reservide taastamine. Ülejäägi pinnalt reservide loomine on pikas perspektiivis hästi oluline.»
IMF näeb Eesti võimalike edasiste sammudena maksubaasi laiendamist, reforme hariduse ja tervishoiu vallas ning kohalike omavalitsuste ümberkujundamist.
Majandus väljub langusest
Rosenbergi sõnul võib praegu öelda, et Eesti majandus on sügavast langusest väljumas ning pärast majanduskasvu ligi 20-protsendilist vähenemist oodatakse tänavu juba väikest taastumist.
Eesti sisenõudlus jääb Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul siiski mõneks ajaks nõrgaks. Seega sõltuvad kasvuväljavaated nii majanduse võimest seada sihid ekspordile kui ka Eesti kaubanduspartnerite käekäigust.
«Häid eelarvepoliitilisi tulemusi, mida on viimastel aastatel toetanud ka soov liituda euroalaga, ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt,» kinnitas Rosenberg. «Kindlasti tuleb tugevdada eelarveasutusi. See tähendab muu hulgas läbipaistvamat ja siduvamat eelarveraamistikku ning asjakohaste eelarvereeglite kehtestamist.»