Eesti tutvustab end EXPO maailmanäitusel Põhjala riigina

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti paviljon EXPO 2010 ideekonkursil.
Eesti paviljon EXPO 2010 ideekonkursil. Foto: Peeter Langovits.

Mais algab Hiinas Shanghais EXPO 2010 maailmanäitus, kus Eesti tutvustab end väikse ja innovaatilise Põhjala riigina.


«Eesti on väike innovaatiline Põhjala riik, kes aitab parema elu- ja loomekeskkonna teemadel paremate lahendusteni jõuda,» seisab Eesti kontseptsioonis.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) teatel astub Eesti EXPO-l üles interaktiivse paviljoniga, mille eesmärgiks on haarata inimesi üle maailma linnade päästmise aktsiooni.

Eesti paviljon on riietatud rahvariietesse ning paistab toon-toonis põhjamaiste paviljonide vahel oma erilisuses silma. Google Earthile lehvitab paviljoni katusel aga Eesti lipp.

Külastajaid üllatab Eesti paviljon osalusvõimalusi pakkuva kunstiinstallatsiooniga, kus tervet paviljoni täidavad hiiglaslikud erivärvilised hoiupõrsad, mis koguvad külastajate häid mõtteid maailma linnade paremaks muutmiseks.

Paviljoni suurel ekraanil demonstreeritakse külastajatele, milline on maailma parim linn.

Eestil on pakkuda ka häid praktikas elluviidud algatusi, mida maailmaga jagada. Üleriikliku prügikoristustalgute «Teeme ära!» raames 2008. aastal kaasati kodanikualgatuse korras enam kui 50 000 inimest üle riigi.

Väärtuslikke kogemusi on tänaseks jagatud ka globaalsel areenil - samalaadsed aktsioonid on viidud ellu Indias, Itaalias, Portugalis, Sloveenias ning Rumeenias.

Paviljonist algavate ülemaailmsete mõttevahetuse taimelavaks on loomisel veebikeskkond savecity.org, mille missiooniks on heade soovide ja ideede kogumine ning saatmine erinevatele linnadele.

Sündivad ideed ja lahendused talletatakse portaali avatud andmebaasis kogemusevahendamiseks ja edasiarendamiseks.

Näiteks, kui ühes linnas on probleem linnatänavatele jäetud prügiga, siis saab ta teise linna positiivsetest kogemustest õppida. Aktiivseks partneriks selles osas on EXPO meeskonnale Uue Maailma Selts.

EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel märkis, et Eesti paviljoni ehitus-ja ettevalmistööd kulgevad plaanipäraselt - välistööd on juba lõpetatud ning hetkel on käsil sisetööd, mis valmivad kava kohaselt aprilli keskpaigaks.

EASi EXPO meeskond on hetkel viieliikmeline. Peale maailmanäituse avamist 1. mail asub Eesti paviljonis igapäevaselt tööle ligi 20 inimest. Peegli kinnitusel on erinevad Eesti erialaliidud ning ettevõtluse katusorganisatsioonid näidanud üles suurt huvi, et paviljoni VIP-alal kohalikku ettevõtlust tutvustada.

«Kõige aktiivsem on logistika-ja transiidisektor, kel Hiina suunal selged ärihuvid. Nendel on kavas mitmeid üritusi nii juunis kui ka sügisel.

Mai alguses avatakse paviljoni seminarialal IT-demokeskuse väljapanek ning toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ning Tallinna linna seminar.

Mai lõpus korraldab paviljonis üritusi turismisektor, juunis toimub lisaks transiidisektori üritustele ka Tartu Teaduspargi ja Tallinna Tehnopoli seminar,» selgitas Peegel.

Tema sõnul pakub Eesti riik paviljoni näol EXPO-l unikaalset võimalust luua sisukaid kontakte maailma ühes kõige kiiremini arenevas suurriigis.

«Võib öelda, et EXPO on maailma kohtumispaigaks kuue kuu jooksul - kõik tegijad on kohal. Usun, et EXPO on heaks inspiratsiooniallikaks nii ettevõtjatele kui ka muidu aktiivsetele inimestele.

Kuna EXPO kestab tervelt kuus kuud, ei ole täna veel hilja mõnda konkreetset ärikohtumist Eesti paviljoni seminarialas kokku leppida,» lisas ta.

Ettevõtjatel tuleb arvestada, et EXPO-l on kohal ligi 200 riiki ning see annab põnevaid võimalusi kontaktide loomiseks ka Kagu- Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika või Araabia riikidega. Külastajaid oodatakse Eesti paviljoni kuue kuu jooksul ligi 2 miljonit.

Kokku on Eesti EXPO-l osalemise eelarve 60 miljonit krooni, millest ca 40 miljonit on paviljoni ehituse ja sisustusega seotud kulud ning 11 miljonit meeskonna ja majutusega seotud kulud.

Ülejäänud raha läheb Eesti rahvuspäeva korraldamisele, kultuuriprogrammile ning turundustegevustele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles