Euroopa Komisjon tutvustab täna uusi reegleid vältimaks eri rahvusest lahutajate vaidlusi selle üle, millises riigis oma otsus vormistada.
Euroliit sekkub sügavamalt lahutustesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjon üritab tuua selgust küsimuses, millise riigi seadusi tuleks rakendada, kui pooled on pärit erinevatest liikmesriikidest.
«Mida me kindlasti tahaksime vältida, on meelepärase kohtualluvuse valimine,» ütles Financial Timeslile ELi justiitsvolinik Viviane Reding.
Samas aga kohalduvad reeglid vaid 10 ELi liikmesriigis, näiteks Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. Mis omakorda näitab, et nii delikaatset toimikut naljalt Brüsselile üle ei anta. Reding usub siiski, et kui uus režiim paika saadakse, liituvad sellega kiiresti ka teised.
Esialgu on ettepaneku ära põlanud näiteks Suurbritannia, Euroopa rikkaimate lahutajate soosituim kohtumõistmiskoht. Samas tunnistavad Briti advokaadid, et kui ühel pooltest on sidemeid mõne režiimiga liitunud riigiga, võib pakt neid nõu andmisel siiski mõjutada. «Ühesõnaga, lisandub rohkem aspekte,» ütles üks tuntud advokaat.
Uute reeglite järgi saavad erinevate kodakondsustega paarid juba ette paika panna, millise riigi seaduste alusel nad oma tulevase lahutuse - kui asi nii peaks minema - korraldada tahaksid. Vähemalt ühel abikaasadest peaks valitud riigiga mingisugune seos olema.
Kui kaasad kokkulepet ei saavutata, on kohtutel edaspidi aga ühised kriteeriumid otsustamaks, milline jurisdiktsioon valitakse. Rusikareegel oleks valida riik, kus paar tavaliselt elas. Kui seda ei oleks võimalik üheselt kindlaks määrata, oleks ka edasised käigud «ette antud».
Praegu on «rahvusvaheliste» lahutuste reeglid igas liikmesriigis erinevad, mis toob kaasa palju segadust ja suuri kohtukulusid. Samuti on lahutajatel võimalik tormata mis tahes kohtusse, kus neile kõige meelsamini vastu tullakse.
ELis lahutatakse aastas keskmiselt 1 miljon abielu, komisjoni hinnangul on iga seitsmes neist oma olemuselt rahvusvaheline.
Reding rõhutas, et tegemist ei ole katsega ühtlustada perekonnaõigust tervikuna: «Me ei muuda liikmesriikide abielulahutuse seadusi - need jäävad samaks.»
Sellele vaatamata on mõnedele riikidele vastukarva, et neid võidakse kohustada rakendama välismaiseid seadusi - isegi kui seda nõuaksid vaid lahutajad ise. Nagu ütles üks Rootsi diplomaat: «Meile ei meeldi, kui Rootsi kohus peaks rakendama võõramaist abielulahutuse seadust. Mõnedel juhtudel võib tegemist olla palju suuremate piirangutega kui Rootsis tavaks.»
Uus režiim, mille peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui Euroopa Parlament, jõustuks aastal 2011.