Tuulepargi müra ähvardab mitu küla inimestest tühjaks jätta

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on Pakri tuulepark.
Pildil on Pakri tuulepark. Foto: Küllike Rooväli.

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon kurdab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) saadetud kirjas, et vallas asuva Aulepa tuulepargi müra on muutunud kolme kohaliku küla elanike jaoks õudusunenäoks.


Kroon kirjutab ministeeriumile saadetud kirjas, et Noarootsi vallas Läänemaal asub Eesti suurim tuulepark - 39 MW koguvõimsusega Aulepa Tuulepark.



Tuulepargis töötab hetkel 13 tuulikut ja lähiajal lisandub tõenäoliselt veel kolm.



Samas on alguses küll kõhkluse aga siiski lootusega vastu võetud ideest saanud tänaseks Noarootsi vallale tõeline õudusunenägu.



Põhiliseks probleemiks on tuulepargiga kaasnev müra ning vald on hetkel olukorras, kus kolmel külal on oht jääda täiesti tühjaks - inimesed ei soovi seal enam elada.



«Kui ajas veidi tagasi minna, oli tuulepargi teemaplaneeringus arvestatud tuulegeneraatori puhvertsooniks 300 meetrit.



Planeerija põhjenduseks oli siis muu maailma kogemus ja tuulikute äärmiselt väike müratase. Pikkade vaidlustega jõuti tulemuseni, kus lähim tuulik on eramust 700 meetri kaugusel.



Tuulepargi teemaplaneering sai kinnituse, pargi esimene etapp valmis ja hakkas tööle. Siis ilmnesid aga suured müraprobleemid. Nimelt ei olnud need tuulikud ikka nii vaiksed kui oli lubatud.



Kohalike elanike nõudmisel teostatigi 2009. aasta novembris müramõõtmised. Mõõtmiste tulemused jäid küll napilt allapoole piirnorme (müra mõõdeti kui tööstusmüra, kuna muid võrdlusnorme ei olnud), aga see ei lahendanud inimeste müraprobleemi,» seisab vallavanema pöördumises.



Tema teatel on nüüd elanike survele järgi andmas ka tuulepargi omanik Aulepa Tuulepargid OÜ ja otsib kompromissi kohalike elanikega.



Kompromiss ei tähendavat aga siiski mitte mõne tuuliku sulgemist või tööaja piiramist, vaid rahalist kompensatsiooni. Valla seisukohalt on see aga kõige halvem variant.



«Esiteks tühjenevad ikkagi müraprobleemi tõttu kolm küla, teiseks ei soovi keegi enam antud teemat kommenteerida, kuna on saanud kompensatsiooni. Probleem jääb aga endiselt üles.



Üks on muidugi selge, et tuulepargi maksumus on üle miljardi ning selle sulgemist ei võta keegi isegi mitte teemaks. Samuti ei saa sundida kedagi elama mürapiirkonnas, ehkki piirnormi järgi nagu probleemi ei ole.



Peame suure tõenäosusega olukorraga leppima (külad tühjad, maksumaksjad lahkuvad, tühjad majad viivad kuritegevuse kasvuni) ja saame anda vaid omapoolseid soovitusi edaspidiseks,» märkis Kroon.



Vallavanema ettepanekute kohaselt peaks tuuleparkide planeerimisel tuulikute kaugus lähimate elamuteni olema vähemalt 1000 meetrit, ideaalis aga isegi 2000 meetrit, kus mõõtmistulemuste alusel müra praktiliselt hajub.



Samuti tuleks tema hinnangul kehtestada eraldi müranormid tuuleparkidele ning leida vahendid põhjalike müramõõtmiste läbiviimiseks Aulepa Tuulepargis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles