Pesamunad: ise ehmataks, kui sellist reklaami Economistis näeks

Hetlin Villak-Niinepuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Masterplan. Mõte (Mart Kase, Teele-Reet Tõrs)
Masterplan. Mõte (Mart Kase, Teele-Reet Tõrs) Foto: AFP / Scanpix

Suure pesamuna tiitliga pärjatud Teele-Reet Tõrs ja Mart Kase on juba teistkordse Kuldmuna Noortekonkursi peavõidu üle rõõmsad ja peavad seda konkursi raames kõige ausamaks mõõduvõtuks.

«Pesamuna konkurss on mõnes mõttes Kuldmuna raames kõige ausam mõõduvõtt. Ei mingeid liigseid auhindu. Ca 40 tiimi pannakse ühise briifi järgi joonele ja 48 tundi on aega. See, et me Teele-Reedaga selle võistluse teist korda võtsime, näitab taset,» ütles Mart Kase võidutandemist Mõte.

Ka Teele-Reet Tõrsi sõnul viitab juba teine peavõit asjaolule, et päris reklaamindus tuleks noortel hästi välja.

Võistlustöö tegemise juures oli noorte sõnul raske see surve, et tulemus peab 48 tunni jooksul laual olema.

«Kuna oleme mõlemad suht kompromissitud inimesed, kes ajavad nii iseenda kui teise mõttes taset taga, siis sai väga palju teineteist ja iseennast maha tehtud,» lisas Kase.

«Igasugused lühiksed tähtajad löövad närvikava sassi. Terve päeva raiskasime mõtetele, mis kohe Estonian Airi ja Skandinaaviga pähe tulid- sama õhk, viikingid, vennasrahvas jne. Ühesõnaga samad ideed, mida nii paljudes teistes töödes korduvalt kasutati. Õnneks saime õhtuks aru, et nii kaugele ei jõua ja vaja midagi intriigsemat,» kirjreldas Tõrs.

Lõpuks, kui idee oli käes, tuli Kase sõnul aga teostuse faasis sama asi uuesti läbi elada. «Ehk siis piiratud ajas teha võimalikult hea asi ja mitte mingit allahindlust. Noortekonkurss on vaimselt väga väsitav võistlus.»

«Mis ei tulnud raskelt, on see, et sellise ajaga hea töö tegemiseks peab kaasama inspireerivaid inimesi, võidu eest oleme tuhat tänu võlgu ka Jaak Printsile ja Teele Ardelile,» lisas Kase.

«Nii plakat kui video on vaid kavandid, kui pärast võistlust oma kavandid uuesti üle vaatasime, siis oli oi, oi kui tugev tunne, et küll ikka oleks saanud tegelt paremini. Aga lihtsalt aega jäi väheks,» kommenteeris Kase seda, kuidas ta tööga rahule jäi.

«Ise ehmataks küll ära, kui näiteks Economisti vahel sellist reklaami näeks. Imestaks natuke ja uuriks, mis sõjaplaaniga nüüd tegu," kirjeldas Tõrs.

Sõjale viitamine on Tõrsi sõnul loomulikult väga delikaatne teema, aga reklaamindus on juba korra valdkond, kus loevad ainult emotsioonid. «Olgu nad kas või negatiivsed.»

Tõrsi sõnul oleks tema võitjaks pakkunud Ed Labetski ja Hannes Paesoo «Draakoni» tööd, kuna nende visuaal oli niivõrd võimas, või Maksim Loginov ja Jekaterina Boitsova perfektselt viimistletud «Here's no place like home» tööd.

«Noortekonkurss aga on just koht natuke kiiksuga või julgematel töödele, mida klient päriselt vast ei kaustaks.»

Ed Labetski joonistatud draakonlennukit tõi teiste hulgast esile ka Kase.

«Samas üllatas see, et videosid põhimõtteliselt valmis ei tehtud või need, mis tehti, need oli väga nõrgad. Kuigi briif oli raske, siis inimesed peaksid rohkem pingutama ja kogu aeg mõtlema, et kas teised ka nende mõtetest aru saavad,» tõdes Kase.


Vanus ei luba Pesamuna konkurssil tulevikus enam osaleda


Kuna Tõrsi sõnul tuleb järgmisel aastal Pesamuna konkurssil vanusepiirang ette, ei saa neljandat korda seal enam osaleda. «Eks peab siis päris reklaame tegama hakkama.»

«Olen valmis teenindama kõiki, kel on raha ja kes oskavad häid briife kirjutada. On nauding töötada hea briifi järgi,» ütles Kase ja lisas, et täpne ja aus briif on reklaamis kõik. «Anekdoote ma teha ei taha, tahan teha reklaame, mis on jätkusuutlikud ja millel on mõte sees."

Cannes'is tahaksid noored sel korral võistluse kõrvalt rehkem osaleda ka seminaridel. «Oma silmaga tahaks ära näha 25-aastase Facebooki looja Mark Zuckerbergi,» ütles Tõrs ja lisas, et tundub tõesti, et noorte käes on tuleviku reklaamindus.

Kase sõnul annavad nad endale kindlasti ka aru, et et Cannes'is on konkurentide tase väga kõrge ning kultuurierinevuste tõttu on eestlastel ka teatud teemadest raske aru saada.

«Kuid teeme kõik, mis oskame ja suudame. Kaks aastat tagasi olime Cannes'is veel suht rohelised, seekord tahaks teha töö, millega vähemalt ise rahule jääme.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles