Trammikoondis keeldus elektribörsile minemast
19. märts 2010, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna trammi- ja trollibussikoondis (TTTK) esitas konkurentsiametile kaebuse, millega paneb kahtluse alla kohustuse hakata kahe nädala pärast elektrit ostma vabaturult.
Kuna trammipargi juhtkond pole nõus elektribörsile minema, hakkab pealinna ühistransport kasutama nn bilansienergiat ehk siis tootmise ülejääke. Sõltuvalt tootmismahtudest võib see olla väga kallis või väga odav.
Eleringi juht Taavi Veskimägi nimetas börsist loobumist ja bilansienergiale lootmist pätitembuks. Seda põhjusel, et see toimub teiste turuosaliste arvelt, mis viib pikemas vaates bilansienergia hinna ülesse ja muudab elektri tervikuna süsteemis kallimaks. Veskimägi lisas, et bilansienergia ei ole moelnud ette planeeritud kasutamiseks jaon seega mitte korrektne..
Eesti Energia juhatuse liikme Margus Rinki sõnul on Eestis praegu 13 ettevõtet, kes püüavad pääseda kohustusest hakata elektribörsilt energiat ostma.
Võivad kohtusse pöörduda
TTTK juhataja Toomas Sepp lausus, et Eesti Energia tegi firmale hinnapakkumise, mis oli 43 protsenti praegusest kõrgem. «Kuna pakutud hind oli väga kõrge, siis lepingut me ei sõlminud,» lausus Sepp.
Sepp märkis, et bilansienergia hind kujuneb vabaturul ja küllap Elering esitab siis TTTK-le mai alguses arve aprillis kulutatu eest.
TTTK elektritarbimine on väga suur, ligi 30 GWh aastas. Firma pole nõus, et peab täielikult minema vabaturule. Sarnaselt mõne suure poeketiga käib vaidlus selle üle, kas TTTK tervikuna tarbib aastas üle 2 GWh või tuleks arvestust pidada firma erinevate tarbimiskohtade järgi, kus eraldi võttes ei pruugi tarbimine alati olla üle 2 GWh.
Sepp lisas, et kui konkurentsiamet annab neile õiguse, järgneb kahjunõue kohtusse Eesti Energia vastu.
Rink märkis, et TTTK-le pakuti börsihinnast tulenevat lepingut. «TTTK on seisukohal, et ühtegi lepingut ei allkirjastata,» märkis Rink. «Nad hakkavad ostma ülikallist bilansielektrit ja pärast löövad selle kõrge hinna pärast lärmi.»
Eesti Energia suurimaks konkurendiks suurtarbijate pärast on osutunud lõunanaabrite Latvenergo, kes Eleringi hinnangul on suutnud sõlmida Eesti suurtarbijatega lepinguid tarbimismahus 300 GWh aastas. Rinki arvates on see number ülepaisutatud.
«Turu avamist oleks kindlasti saanud paremini korraldada, sest üheaegne börsi avamine ja reguleeritud tariifide keelamine tähendab seda, et vaid üksikud vabatarbijad julgevad üldse kaaluda elektribörsil ise osalemist,» lausus Baltic Energy Servicesi tegevjuht Kaido Veldemann.
Veldemanni hinnangul pole Nord Pooli börsi tulekuks valmis ka Eesti pangad, et pakkuda kauplemiseks kontot ja garantiisid. Baltic Energy Services avab kauplemiskonto näiteks Rootsis.
Suur hinnatõus
Repo Vabrikute ja elektrienergia suurtarbijate liidu juht Tiit Kolk märkis, et elektribörsi tuleku tõttu tõusis suurfirmade elektrihind 40–50 protsenti.
«Lisaks aktsiisi ja taastuvenergia tasu suurenemine, mida me ei osanud ette näha,» märkis Kolk. «Selle tulemusena on meil elekter koos maksude ja tasudega kallim kui Soomes, rääkimata Lätist ja Leedust. See on suur löök eksportiva tööstuse konkurentsivõimele, mille negatiivseid tagajärgi näeme-kuuleme 12 kuu jooksul.»
Kaks kolmandikku vabaturu tarbijaist on praeguseks sõlminud otselepingud Eesti Energiaga, kinnitas energiafirma. Seega jääb ka elektribörsi avanedes ligi 80 protsenti Eesti elektritarbimisest Eesti Energia kätte.
1. aprillist on vabaturult sunnitud elektrit ostma ettevõtted, kelle tarbimismaht on umbes 3 GWh aastas. See moodustab ligi 30 protsenti Eesti tarbimisest.