Vaikse valla rahvas protesteerib ägedalt uue kaevanduse vastu

Kaevandus hõlmab viiendiku Maidla vallast

FOTO: Graafika: Margit Randmäe

Maidla jääb Tallinnast umbes niisama kaugele kui Pärnu. Jupp maad autoga sõita. Põlevkivikaevandus pidi Maidlasse tulema juba 25 aastat tagasi, inimesed on selle unustanud ja vahepeal seal elu kenasti järje peale seadnud. Nüüd ähvardab idüll puruneda.

Maidla valla Oandu külast pärit Erki Tärno märkis esmaspäeva pärastlõunal märtsikuises lumesajus majakarbi ülemisele palgireale aampalkide kohti. Kui märgitud, saeb sälgud sisse ja laseb lae õigesse kohta. Tärno valis puud vanaisade talu metsast tulevase kodu jaoks, aga keskkonnaministeerium keelas majaehituse ära.

Metsast palgid toodud, esimene ring paikagi pandud, läks mees valda luba küsima. Riigi põlevkivivarudel elavad inimesed peavad maakasutuse keskkonnaministeeriumiga kooskõlastama, see aga põllumaa muutmiseks elamumaaks luba ei andnud, mis oli nii majaperemehele kui ka vallaametnikele ebameeldiv üllatus.

«Esimeses kirjas öeldi, et siia tuleb kaevanduse kaldšaht, teises kirjas öeldi, et on ebaselge, mis siia tuleb, aga maja ma siia ehitada ei tohi,» rääkis Tärno.
Terve Maidla valla aluse maapinna võiks tühjaks kaevata, et põlevkivi elektriks või õliks ajada. Tärno loodab nüüd kahekordse majakarbi valmis raiuda, et see mõnes teises kohas püsti panna.

Ööpäevaringne müra


Kui külmast kohmetanud sõrmedega loodi ja pliiatsit hoidev Tärno jutustab oma ebaõnnest pigem kiretult, siis Lüganuse keskkooli ajalooõpetaja Tiina Heinla tundeid vaka all ei hoia.

«Tahtsin rajada endale unistuste kodu, aga nad hakkavad nüüd kilomeetri kaugusel mu majast ööpäev läbi kolistama,» ütles Heinla.

Kolme lapsega Heinlate pere elab sealmail üle kümne aasta. Heinla koliks kaevandusvallast sootuks minema. Aga selleks pole raha, säästud on läinud vana talumaja remondiks ning nüüd pole lootustki, et keegi tulevase rikastusvabriku naabrusesse endale kinnistut osta tahaks.

Kui Heinla sellest räägib, tulevad talle pisarad silma. Ta otsib jopetaskust taskurätiku, palub mitu korda vabandust, et ei suuda end tagasi hoida.

Õigupoolest pole veel lõplikult selge, kas enam kui 6000 hektarit haarava allmaakaevanduse rikastusvabrik tuleb Heinla kodust Sirtsi külast kilomeetri kaugusele või hoopis valla teise serva, Aidu karjääri äärde. Esimene variant on Eesti Energia Kaevanduste jaoks majanduslikult soodsam, aga teine jääks vanadest küladest kaugemale.

Vesi kaob kaevust

Maidla valla Metsanurga Seltsi liige Marje Talvis võtab kohalike ebakindluse tuleviku ees kokku: «Ma ei usu Eesti Energia lubadusi. Kui Eesti Energia saab loa kopa maha lüüa, siis edasine on neile juba ükskõik.»

Talvise enda kodutalu kaev jääb kaevanduse avamise järel kuivaks. Eesti Energia lubab vedada kõikide majapidamisteni veetorustiku. Ülipikkades torudes kipub vesi tarbijate vähesuse tõttu aga roiskuma. Puhta vee saamiseks peab esmalt sadu liitreid seisnud vett välja laskma.

Maidla vallamaja Savala külas on kõrgetesse hangedesse mattunud. Esmaspäeval oli sealmail üle kümne kraadi külma, aga vallamaja eest läbi jooksev Purtse jõgi ei lase sellest ennast häirida ega külmu talvel kunagi. Seda põhjusel, et Purtsesse pumpab vett Eesti Energia naabruses olev Aidu kaevandus. Põhjavees on nii palju soojakraade, et sellest jätkub jõe talv läbi lahtihoidmiseks.

Maidla volikogu esimees Enno Vinni on valda juhtinud 20 aastat. Mõne aasta eest omandas ta veel teise kõrghariduse, õigusteaduses. Maidla vallavalitsus on juba Eesti riigiga kaevanduste pärast kohut käinud. Eelmisel nädalal korraldas vallavalitsus kohalikele inimestele näiteks koolituse, kuidas lugeda ja mõista keerulisi keskkonnamõjude hindamise dokumente.

Vinni teab, mida kaevandus inimestega teeb. Valla idaservas tegutseb praegu Aidu karjäär. Kunagi olid selle asemel aga külad ja põllud. «Mu lapsepõlv möödus seal, see oli ilus Lahemaad meenutav ala, liivane pinnas, männimets, kanarbik,» meenutas Vinni.

«See oli siseriiklik küüditamine, kolhoosivolinikud kutsuti koosolekule ja inimesed pidi ise käe tõstma, et on nõus majapidamise loovutamisega karjäärile,» rääkis Vinni eelmise sajandi 60ndail avatud karjääri rajamisest. Tema vanavanemate ja ka isatalu jäi põlevkivikarjäärile jalgu.

Maidla vallas elab ligi 900 inimest, neist 550 elab tulevase allmaakaevanduse alal. Uus-Kiviõli kaevanduse avamisel on kohalikel inimestel vaid hääleõigus, asja otsustab valitsus.

Kaevandus annaks valla eelarvesse aastas 55 miljonit krooni. Maidla valla eelarve (ilma Aidu karjääri tasudeta) oli aga mullu 12 miljonit krooni. Kaevandust avamata jääb Eesti Energia mõne aasta pärast põlevkivinälga. 

Kaevanduse koosolek kasvas tuliseks sõnasõjaks

Kui Nõukogude ajal tõstsid kolhoosnikud vaikides kätt, siis praegu saavad inimesed end tühjaks rääkida. Esmaspäeva õhtul oli Maidla valla rahvamajas kaevanduse keskkonnamõjude aruande avalik arutelu.

Saalis oli ligi sada inimest. Toole kippus puudu jääma. Kui kaks tundi arutelu seljataga, leidsid kohalikud inimesed, et aruanne ei kõlba kuhugi ja tuleb uus koostada.

Eesti Energia kaevanduste arendusjuht Kalmer Sokman seda kuulda ei taha. «See on teie arvamus. Meie arvamus on, et ekspert peab aruannet täiendama. Ma saan aru, et tahaksite, et seda kaevandust ei avataks,» lausus Sokman.

Keskkonnaekspert Urmas Uri oli koosolekul üsna löödud, sest roheliste riigikogu liige Valdur Lahtvee nimetas ta tööd haltuuraks ja rämpsuks. Lahtvee ise tegi koosolekul oma erakonnale valimispropagandat. Tema sõnavõttude sõnum oli: valige mind, siis te ei pea kaevanduse pärast muretsema!

Uri ütles eile, et Lahtvee kirjutas eksperdina riiklikku arengukavasse, et Uus-Kiviõli maardla on peamine koht, kus lähiaastail uut kaevandust avada. Uri kinnitas, et aruande koostamisega on Eesti Energia oma plaane muutnud. Peamine müraallikas ehk rikastusvabrik tuleb madalate hoonetega, mis üle metsa ei paista. Kaevanduse tuulutusšahtid peaksid tegema vähem müra kui Estonia kaevanduses.

«Praegu on tootmishoonete asukohad valitud eluhoonetest võimalikult kaugel, aga ma ei eita, et kavanduse häirib tugevalt kohalikke elanikke,» lausus Uri. «Kaevandus on tööstusmaastik, kus aeg-ajalt maa all intensiivselt kobistatakse, kaevandust õhutatakse ja kust materjali välja veetakse.»
Esimese toodangu tahab Eesti Energia Uus-Kiviõlist saada 2016. aastal.
 

Tagasi üles