Hiina hävitab majanduskasvu nimel küll edukalt keskkonda, kuid on kõrvalproduktina sünnitanud ka võimsa prügikorjajate armee - mis nüüd omakorda hävitada tuleb.
Hiina võitleb prahikorjajate armeega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleriigiliselt on selles väehulgas vähemalt 10 miljonit isehakanud prahiettevõtjat, Šanghai linnapildi järgi otsustades tegutsebki suur osa neist just seal.
Plastiku, papi ja penoplasti kuhjad kolmerattalistel jalgratastel kõrguvad lausa taevani. Pensionärid sobravad prügikastidest usinalt plekkpurke või nuiavad turistidelt tühjaksjoodud veepudeleid. Vanaemad trügivad tipptundidel vapralt metroos ja korjavad üles läbiloetud ajalehed.
Võõrtöölised kondavad kaltsakatena mööda uksetaguseid ning ostavad kokku Šanghai hoopleva tarbimise ülejääke, peene disainiga veepudeleid ja lametelerite pakendeid, mis vastasel juhul prügimägedele järjest uusi pealiskihte lisaksid.
Samal ajal, kui Hiina liidrid keskkonnaaktivistidega heitgaaside üle kemplevad, rabab rahvas vaikselt selle nimel, et planeet puhtam hoida.
Kummatigi on nii, et kuigi valitsus rohelise Hiina osas loosungeid kokku ei hoia, tahetakse prahikorjajad otsustavalt pildist välja tõrjuda. Pekingi olümpia päevil aeti nad praktiliselt täies koosseisus linnast minema, mis muuseas tänavad ka väga prügiseks jättis.
Nii valmistavad Šanghai ultrašiki Prantsuse kvartali korduvkasutajad end juba nüüd 1. mail algava maailmanäituse World Expo ajaks linnast lahkumiseks. Peamiselt on nad registreerimata võõrtöölised, kel linnas elamise luba puudub. Seepärast jääksid nad maailmanäitusest inspireeritud reidide käigus kindlasti vahele.
Kuivõrd irooniline see haarangute idee tegelikult on, jääb valitsusele ilmselt arusaamatuks: nimelt on näituse põhiteemaks rohelised linnad, paljud paviljonidki seatakse püsti taaskasutatud materjalidest.
Möödunud aasta oli Hiina taaskasutajatele karm. Finantskriis lõi prügihinnad alla ning kriisieelsete tasemeteni ei jõuta ilmselt veel niipea.
Cai Yan Fen peab paberi ja plastiku taaskasutusäri Šanghai äärelinnas, kus elab koos oma 8-kuise beebiga. Elamiseks on neil väike, vanametalli, katkiseid tualetipotte ja traati täis porise hoovi kõrval paiknev hütt.
Naise sõnul loobusid Šanghai elanikud kriisi ajal oma jäätmete müügist, kuna see lihtsalt ei tasunud enam ära.
«Meie ärile oli see tõsine hoop,» ütles ta ning lisas, et kasumid ei ole siiamaani taastunud. Tal tuleb nüüd üheainsa jüaani suuruse kasumi teenimiseks 10 kilo paberit müüa.
Šanghai prügimajanduse osakonna juhataja Fu Li Ping ei leia aga selle mitteametliku brigaadi kohta just palju kiidusõnu. Ta väidab, et nimetatud seltskond ei ole motiveeritud keskkonnakaitsest, vaid kasumist. Ilma igasuguse irooniavarjundita ütleb ametnik, et nende taaskasutusjaamad on linnale häbiplekiks, mis tuleb kõrvaldada, et linn Expo tarvis rohelisemaks muuta.
Šanghail on nimelt taaskasutuse edendamiseks oma plaan, mis tähendab, et elanikud peaksid kogu seda kraami oma tillukestes korterites kuude kaupa ladustama. Seeläbi oleks neil võimalus koguda punkte, mis omakorda annavad võimaluse lunastada interneti vahendusel taaskasutatud materjalidest pliiatseid, pastakaid ja muud nipet-näpet.
Proua Fu ei vaidle vastu, et kui keegi on nii rikas ja elab nii suures korteris, kuhu terve kuu ajalehed ära mahuvad - ärgem unustagem, et tegemist on ühe kalleima kinnisvaraturuga kogu maailmas - siis see järjekordne pliiats ei pruugi olla eriti ihaldusväärne.
Valitsusel on muretsemiseks ka tõsisemaid põhjuseid. Kuigi taaskasutajad vähendavad prügimägedele veetava rämpsu hulka ja maandavad ka ühiskondlikke pingeid - kuna elanikud protestivad, kui prügimäed üle ajavad ja põlema süüdatakse - võivad ebaseadusliku taaskasutuse kõrvalsaadused olla mürgised ja ohtlikud. Nii jätavad ränd-taaskasutajad, kes mahakantud sülearvuti lahti lammutavad, endast osa kila-kola ka lihtsalt maha.
Šanghai soovib taaskasutajate tegevust reguleerida ja neile isegi vormiriietuse välja jagada.
«Valitsuse silmis on need inimesed korrarikkujad ning Hiina valitsus vihkab korralagedust,» ütles Šanghai prügi teemalise blogi Shanghai Scrap autor Adam Minter.
«Nad on nagu Mao armee Pika Marsi päevilt. Väga korratu, kuid ülimalt efektiivne. Valitsus tahaks neist regulaararmee kujundada.»
See võtab aga omajagu aega ning vahepeal annab Hiina valitsus oma parima, et eratarbimist edendada. Kuid mis saab siis kõigist neist karpidest?