Parts: Eesti asutas viimase euroliidu riigina energiaagentuuri
15. märts 2010, 18:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus arupärimisele vastates õigustas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts energiaagentuuri loomist tõsiasjaga, et Eesti oli tegelikult viimane Euroopa Liidu riik, mis oma energiaagentuuri moodustas.
Parts lükkas riigikogus keskerakondlaste Jüri Ratase, Kalev Kallo, Kadri Simsoni, Helle Kalda, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Lauri Laasi ning Valeri Korbi arupärimisele vastates ümber kahtluse, et energiaagentuur loodi eelmisel aastal lisaeelarve koostamise ajal poliitilistel põhjustel.
«Energia- ja kliimaagentuuri loomise otsustas riigikogu möödunud aasta suvel, tuginedes Eesti energiamajanduse ja elektrimajanduse pikaajalistele arengukavadele, mis nägid ette vastava agentuuri loomise. Nii et energia- ja kliimaagentuuri loomise puhul on tõenäoliselt siiski tegemist strateegilise algatusega, mille vajalikkus sai kinnitust ka arengukavade avalike arutelude käigus. Kummaline on see, et minu teada kõik riigikogu fraktsioonid, välja arvatud Rohelised, toetasid seda arengukava,» meenutas Parts.
Küsimusele, kuidas määrati ametisse energiaagentuuri juht, vastas minister, et agentuuri juhi valis nõukoda, kuhu kuuluvad nii erialaspetsialistid, ministeeriumi esindajad ning kõigi riigikogu fraktsioonide esindajad. «Nimetatud küsimuse otsustamise juures oli ka Keskerakonna fraktsiooni esindaja, kes teiste nõukoja liikmete seas kiitis heaks tänaseks ametisse nimetatud agentuuri juhi kandidatuuri.»
«Miks energiaagentuuri juhi leidmiseks ei korraldatud avalikku konkurssi. Kas te räägiksite täpsemalt mitu kandidaati sinna kohale oli, mis olid valiku kriteeriumid ja kes selle valiku tegid, sest nõukogu istungil, nii palju, kui mina tean, tuldigi välja ettepanekuga vaid ühe inimese suhtes. Ei olnud võimalik valida mitme hea spetsialisti puhul,» nentis Kadri Simson.
«Konkreetselt selle üksuse, mida me kliima- ja energiaagentuuriks nimetame, juhi staatus on tegelikult see, et ta on sihtasutuse Kredex ühe osakonna juhataja. Esimesena me kutsusime kokku nõukoja, mis arutas ja leidis, et mitte aega kaotada, oleks mõistlik teha tõenäoliselt suunatud pakkumisi inimestele, kes selles valdkonnas omavad mingid teadmisi, tahet ja potentsiaali hakata seda tööd vedama. Ja küllap sealt ka see kandidaat tuli ja kuna nõukoda toetas seda konsensusega ja minuni pole ühtegi muud kriitilist märkust jõudnud, siis ma arvan, et see oli aja kokkuhoiu mõttes väga mõistlik samm,» vastas Parts.
«Kas oskate öelda, kui paljudele võimalikele kandidaatidele nn sihtsuunitlusega pakkumine tehti?» küsis Kalle Laanet.
«Ma usun, et paljudele. Mina tean mitmeid inimesi, kellele see pakkumine tehti, kes tegelikult, ma ei hakka nimesid nimetama, kuna see oleks ebakorrektne nende inimeste suhtes, kuid ma tean vähemalt 3–4 inimest, kelle osas tegelikult olid samasugused pakkumised, kes energiaefektiivsuse, kliimavaldkonnas on pädevad eksperdid. Sest meil ei ole selle ala peale, noh, ei saa ka päris, ütleme, kõrvalt kohe tulla, mingisugused teadmised peavad selles asjas olema,» leidis minister.