Atonen: Hiiumaa praamid võiksid riigi käes olla

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõus on märgitud, et seadus võiks jõustuda juba 1. jaanuarist 2011.
Eelnõus on märgitud, et seadus võiks jõustuda juba 1. jaanuarist 2011. Foto: Andrus Karnau

Eelmise veolepingu lõppemise eel Saaremaa Laevakompaniiga majandusministrina läbirääkimisi pidanud Meelis Atonen on seda meelt, et Hiiumaa ja mandri vahet sõitvad laevad, mis ei saa toimida ilma dotatsioonita, võiksid kuuluda riigile.


Mis puudutab Saaremaa liini, siis pooldab Atonen enda sõnul vaba konkurentsi, kus sõitma võivad hakata kõik, kes teatud tingimusi täidavad. Hiiumaa liinil ei saa aga vaba turgu tekkida, sest vahemaa on pikk ja selle läbimine vajab riigi tuge.

Riigile kuuluvaid laevu pakkus pakkus Atonen ka ministrina 2004. aastal välja, kuid siis polnud see tehniliselt võimalik, sest lepingu lõppemiseni oli aega 15 kuud - liiga vähe uute laevade ehitamiseks.

«Õige oleks, et riik laseks mõistliku hinnaga laevad ehitada ja siis otsiks neile vedaja,» lausus Atonen. Tema teada pole see küsimus praegugi päevakorrast maha võetud.

Atoneni sõnul on riigi ülesanne tagada, et hiidlastel oleks mingi mõistliku aja tagant võimalik mandrile ja sealt tagasi pääseda ja et laevad madala veeseisuga kinni ei jääks. «Neljatunnine vahemik, mille vedaja vahepeal välja käis, oli igal juhul väga ehmatav,» nentis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles