Kas audiitoreid saab usaldada?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Lehman Brothersi paljudest kontoritest pärast pankrotti minekut.
Üks Lehman Brothersi paljudest kontoritest pärast pankrotti minekut. Foto: AFP / Scanpix

Ernst & Youngi käed ei pruugi investeerimispanga Lehman Brothersi kokkuvarisemise saagas puhtad olla. Finantskriisi tagamaade uurijate huultele on tõusnud uus küsimus: kas audiitoreid saab usaldada?

USA ajaloo suurimat pankrotti uurinud Anton Valukase ettekanne oli audiitorite ja raamatupidajate vennaskonnale tõeline šokk. Karmi kriitika alla langes nende Suure Neliku lugupeetud liige Ernst & Young ise.

Raport väidab, et E&Y töö Lehmani audiitorina ei vastanud professionaalsetele standarditele. Ning sellest piisab, et usaldust kõikuma lüüa.

Nimelt pigistas E&Y väidetavalt silma kinni tõsiasja suhtes, et Lehmani juhid varjasid 50 miljardi dollari suuruseid ajutisi bilansiväliseid tehinguid - tuntud kui Repo 105 - ning ilustasid niiviisi oma finantsnäitajaid.

Kuigi tegemist on pigem erandiga, liigub lobiringkondades ja kuluaarides siiski küsimus, kas audiitoreid saab usaldada, kui investorid soovivad firmade finantstervisest tõest pilti saada.

Mõnede raamatupidamisekspertide arvates tõestab Lehmani raport elavalt, et finantsaruandluse ideoloogia vajab täiustamist - et sellised manöövrid, nagu bilansivälised tehingud, ka investoriteni jõuaksid. Nad väidavad, et küsimus eeldab kõrgeimal tasemel rahvusvahelist debatti.

Seega ootavad nad seisukohavõttu ka Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogult, mille esimees söör David Tweedie lähipäevil Ecofini raames ka rahandusministritega kokku saab.

Briti finantsaruandluse nõukogu esimees Stephen Haddrill kuulub aga nende ridadesse, kes usuvad, et audiitorid oma ülesandeid ustavalt täitnud on.

«Samas tuleb loomulikult arvestada võimalusega, et võib-olla tuleks nõudmisi raamatupidajate ja audiitorite töö suhtes edaspidi kõrgendada,» ütles ta.

Nagu poliitikud kui regulaatorid märkinud on, teostas Suur Nelik - PwC, KPMG, Deloitte ja E&Y - kriisi keeristes edukalt paljude pankade auditeid. Ning teenis ka hiigelhonorare.

Briti parlamendi päringu järgi sai E&Y Lehmani auditi eest 27,8 miljonit dollarit, Deloitte teenis RBSi pealt 17 miljonit naela, ning KPMG sai omakorda 9 miljonit dollarit HBOSi auditi honorariks.

PwC sai 1,8 miljonit naelsterlingit Northern Rocki auditeerimise viimase aasta eest. Nende juhtumite puhul ei ole aga esitatud ühtegi süüdistust professionaalsete standardite täitmise kohta.

Kriitikute sõnul on audiitorfirmad viimase 10 aastaga välja arendanud nn linnukeste tegemise taktika, mis firmadel end kohtuvaidlustes kaitsta aitab. See aga on audiitorite usaldusväärsust õõnestanud, väidavad nad.

E&Y kinnitab jätkuvalt, et nende 2007. aasta 30. novembriga lõppenud majandusaasta aruande audit oli korrektne ning kooskõlas USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.

PwC, Deloitte ja KPMG keeldusid Lehmani raportiti kommenteerimast, samuti ei soostunud sel teemal kõnelema USA finantsaruandluse nõukogu. Omavahelistes vestlustes on konkureerivate audiitorfirmade juhid öelnud, et küllap E&Y audit ikka USA reeglitele vastas.

Samas nendivad nad, et reeglite täitmine ei tähenda ilmtingimata seda, et firma finantstervisest kõige selgem pilt antakse. Nende sõnul ei ole ka Repo 105 mingi uus ega hiljutine trikk.

Ettevõtted on läbi aegade üritanud oma raamatupidamist iga kvartali lõpus ilustada ning toppinud just siis jaekanalitesse uusi tooteid, kajastanud müügitulemusi ning kandnud sisse arvestuslikke kasumeid - kuigi neid tooteid polnud isegi veel tellitud.

Oma olemuselt olevat selline puru silma ajamise meetod ka Repo 105. Nagu ütles Columbia ärikooli raamatupidamisprofessor Partha Mohanram, on siinkohal eesmärgiks jätta mulje, nagu oldaks ühe hoobiga lahti saadud nii kehvadest varadest kui kohustustest.

Raamatupidamiseksperdid ei usu, et Lehmani-juhtum E&Y reputatsioonile just surmahoobi annaks, kuigi kohtukulud tulevad ilmselt kopsakad. Pikemas perspektiivis võib aga audiitorite amet kui selline - ja Suur Nelik ise - avalikkuse silmis senisest rohkem kahtlusi äratada, leiavad nad.

USA prokurör ja prokuröribüroo Thomas Alexander & Forrester LLP partner Steven Thomas on seda meelt, et kui analoogilisi asju veel ilmsiks peaks tulema ja trend jätkub, hakatakse varsti paratamatult küsima, miks audiitoreid üldse vaja läheb. «Mulle tundub, et nad võivad end ise tööst ilma jätta,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles