Läti sõnul on nende kriisist räsitud majandus küll stabiliseeruma hakanud, kuid samas võib poliitiliste pingete tõttu katkeda Rahvusvahelise Valuutafondi 7,5 miljardi euro suurune päästeprogramm.
Läti taastumine kõigub juba eos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile väljastatud andmete järgi tõmbus Läti majandus mullu kokku 18 protsendi võrra. Seega on tegemist sügavaima langusega Euroopa Liidus, samuti pole lätlastel pärast Nõukogude Liidust väljaastumist veel kordagi nii halvasti läinud.
Neljandas kvartalis langustempo aga aeglustus ning oli aastatagusega võrreldes 16,9 protsenti. Nii teataski Läti keskpank, et majandusväljavaade on pärast kaheaastast rappumist järk-järgult paranemas.
Samas aga hoiatas peaminister Valdis Dombrovskis, et poliitikute nääklemised võivad majanduse taastumise rööbastelt paisata. Dombrosvkisel on suuri raskusi oma viie partei koalitsiooni kooshoidmisega. Järgmised valimised tulevad Lätis oktoobrikuus.
Koalitsiooni suurim liige Läti Rahvapartei asus sel nädalal toetama opositsioonirühmitust, kes nõuab hotellidele kehtestatud käibemaksu kärpimist - heites väljakutse valitsuse IMFiga sõlmitud kokkuleppele, mille kohaselt makse ei vähendata.
Dombrovskis, kes täna esimest ametisoldud aastat tähistab, ütles, et Läti riskib sama saatusega nagu Ukraina, kelle päästeprogramm peatati pärast seda, kui valitsus valimiste künnisel populistlikele nõudmistele järele andis.
«Kui selliseid ettepanekuid nüüd ridamisi tulema peaks hakkama, on peagi käes finantsiliselt ebastabiilne olukord, kus rahvusvahelised laenuprogrammid ootele pannakse,» ütles ta.
Põhja-Euroopas hoitakse Lätil pingsalt silma peal, kuna mitmed Põhjamaised pangad eesotsas rootslaste Swedbanki ja SEBga on nii seal kui Eestis ja Leedus tugevasti esindatud.
Lätit on siiani Kreekale ja teistele võlgadest vaevatud Euroopa riikidele eeskujuks toodud, kuna nad surusid läbi kasinusmeetmed, millega eelarvepuudujääk 2012. aastaks mulluse 8 protsendi pealt 3 protsendi raamidesse tuua kavatsetakse.
Samas on pingule tõmmatud püksirihm lätlastele valusaks osutunud ning kuna töötusmäär on 23 protsenti, tõotab poliitiline vastuseis valimiste künnisel teravaks minna.
Euroopa Komisjon väljastas eile Lätile IMFi programmi osana - mille peamine rahastaja on EL - järjekordsed 500 miljonit eurot ning kiitis Läti jõupingutusi.
«Me tunnustame Läti võimude järjekindlust ja pühendumust jätkata konsolideerimise ja reformide kursil, mis loob aluse jätkusuutlikuks taastumiseks,» ütles ELi rahaasjade volinik Olli Rehn.
Copyright The Financial Times Limited 2010.