Eesti esindaja: oleme WTO kõneluste läbikukkumises väga pettunud

Marti Aavik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siluetid WTO Genfi peakorteri pressiruumi seinal.
Siluetid WTO Genfi peakorteri pressiruumi seinal. Foto: SCANPIX

WTO leppe läbikukkumine ei lisa stabiilsust maailma põllumajandusturgudele, pigem on oodata vastupidist, Eesti ja Euroopa põllumehed oleksid saanud leppega uusi võimalusi, leiab erinõunik Tiina Vares.


«Pärast GATT/WTO ajaloo kõige pikemat- 9-päevast ministrite konverentsi- lõppesid kõnelused. Erimeelsusi ei ole võimalik lahendada. Niisiis, Doha arenguvoor on järjekordselt ummikus ja uskumatu, aga ka seekord oli peapõhjuseks põllumajandus,» ütles erinõunik põllumajandusküsimustes rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis Tiina Vares Postimees.ee'le.

«Uskumatu sellepärast, et pea 8 aastat kestnud kõnelustel oldi lahendus leitud sadadele, kui mitte tuhandetele erimeelsustele põllumajanduspaketis ja lahendusi ootas neist veel paar-kolm,» sõnas Vares.

Pühapäeva õhtuks oli läbirääkijate laual vaid kaks teemat: puuvill ja SSM (Special Safegurad Mechanism) ehk põllumajanduslik erikaitse-mehhanism arengumaadele.

SSM lubanuks arengumaadel teatud tingimustel, mingiks perioodiks tolle järsult tõsta, juhul kui kauba hind ja/või kogus ohustab nende väiketootjate sissetulekuid või toiduga varustatust. SSM käivitusmehhanismi üle vaidlesid USA ühelt poolt ja India ja Hiina teiselt poolt, selgitas Vares. Hoolimata sellest, et Euroopa Liit ja teised püüdsid kompromissilahendusi pakkuda, kokkuleppele ei jõutud.

«Põllumajandus pole Doha vooru ainuke teema, aga enamusele WTO 183 liikme jaoks on see kõige olulisem sektor, milles kõigil suured huvid ja enamusel WTO liikmeskonnast on leppe läbikukkumisest väga kahju. Nagu põllumajandusvolinik Marianne Fischer Boel eile ütles: selles mängus kaotasid kõik ja WTO-s ongi hetkel nukker meeleolu,» ütles Vares.

Doha voor ja Eesti

«ELi komisjoni aktiivsel osalusel oli ELi jaoks põllumajanduses oodata väga edukat lepet, millest eile väga napilt loobuda tuli,» rääkis Vares.

Ta ütles, et «Doha leppe mõju oleks avaldunud järgmise 10 aasta jooksul ja selle puudumine säilitab ebaõiglase konkurentsi ja ebakindluse globaalses põllumajanduskaubanduses.»

«Hetkel on raske öelda, mis saab edasi. Peatsed USA valimised ja Euroopa Parlamendi valimised ning Euroopa Komisjoni vahetus muudavad poliitikaruumi, samal ajal peavad ELi, sh Eesti, põllumehed maailma turgudel hakkama saama kasvava ebakindlusega, kus ei kehti just palju reegleid ja kasvab protektsionism,» sõnas Vares.

USA suurendas 2005. aastal põllumajandustoetusi ja selle järel tegi sama ka Kanada.

«Globaalsete reeglite puudumisel ei saa vabaturg toimida ja sisuliselt konkureerivad maailmaturgudel endiselt erinevate riikide põllumajanduspoliitikad,» rääkis Tiina Vares.

Oleksid...

DOHA vooru reeglistik tähendanuks rahaliselt ca 4 korda vabamat põllumajandusturgu ja õiglasemat konkurentsi kogu maailmas ning samal ajal uusi kohustusi, mis keelanuks WTO liikmetel turukaitset- ja toetusi tõstmast kuni ajaloo lõpuni, selgitas Vares.

Konkurentsitingimused ja toetustasemed oleks ühtlustunud rikkas maailmas ja turud avanenud ja arenenud kogu maailmas, sh ka arengumaades. Doha leppe nimel pidid kõik millestki loobuma ja olid valmis seda tegema.

Näiteks EL ja Eesti eksportöörid oleksid järgmise 5 aasta jooksul pidanud loobuma eksporditoetusest, saades selle vastu lubaduse, et teised (Uus-Meremaa, Austraalia, Kanada) loobuksid riiklikest turumonopolidest ja USA ekspordikrediitidest.

Lepe oleks kohustanud põllumajandustoetused tootmisest lahti siduma (piltlikult, kogu maailm oleks pidanud reformima põllumajandustoetuseid sarnaseks Eesti omadega).

Isegi USA oli nõus loobuma 70 protsendist kaubandust moonutavast põllumajandustoetusest, aga soovis selle vastu oma saadustele suuremat turgu Hiinas ja Indias.

Ilma Doha leppeta saab EL küll oma turukaitse säilitada, aga see tähendab, et Eesti toiduainete tööstuse jaoks jääb teatud tooraine kallimaks ja tarbija jaoks ei alane banaanide, suhkru ja troopiliste viljade tollid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles