Briti peaminister taandus eile oma ambitsioonikast üleilmse pangamaksu ideest ning põrmustas vaesuse vastu võitlejate lootused kogutud raha arengumaadele laiali jagada.
Üleilmne «Robin Hoodi maks» jääb ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brown, kes Londoni Citys globaalse finantsregulatsiooni teemadel oma värskeimaid mõtteid tutvustas, rõhutas taas kord pankade suuremate kapitalipuhvrite vajalikkust edasiste kriiside puhuks ning avaldas toetust uutele reeglitele, mis kuulekad pangad edaspidi pinnal peaksid hoidma.
Ülemaailmse finantstehingute maksu nime ta aga enam suhu ei võtnud ning väitis vaid, et vaakumis tegutseda ei saa. «Igal juhul jääksid pankadelt korjatud maksurahad valitsuste kasutada,» ütles ta.
Kuigi vaesusevastased organisatsioonid on häälekalt propageerinud nn Robin Hoodi maksu, mille abil raha rikastelt vaeste taskusse ümber tõsta saaks, keeldus Brown sellist varianti mainimast ning andis neile sellega paraja ninanipsu.
Vasakpoolsetele on peaministri vähikäik kindlasti pettumuseks, samas aga võib rahvusvahelisel tasandil käesolevaga suuremat üksmeelt aimata. Nimelt on Briti valitsus üleilmse pangamaksu ideed juba kuude kaupa maailma üldsuse ees lehvitanud ning toetus on olnud visa tulema. Seega pakub taandumine väärikat võimalust vältida piinlikku olukorda, kui Rahvusvaheline Valuutafond aprillis oma seisukohtadega lagedale tuleb.
IMFi vaated on juba mõnda aega teada-tuntud olnud. Nii viitas viimase juht Dominique Strauss-Kahn Even juba enne Browni vastavasisulist mõtteavaldust, et «Tobini maks on üks väga vana idee, mis tänapäeval tegelikult reaalne ei ole».
Võimalik, et fondi vaatevinklit on osalt kujundanud ka selle suurim osanik ja põhimõttekindel «Tobini-vastane» USA. Sealne rahandusminister Tim Geithner ütles novembris kaljukindlast, et nemad igapäevast finantstehingute maksu toetada ei kavatse.
IMF on juba mõnda aega selgitanud, et kavatseb aprillis möönda, et mingit liiki uus pangamaks võiks kõne alla tulla - tunnustamaks maksumaksjaid pankade toetamise eest kriisi ajal. Samas kavatsevad nad aga hoiatada, et ükski maks ei asendaks karmimat ja sidusamat režiimi, mis pankadele kindlasti kehtestada tuleb.
Sedasama lähenemist ongi ka Brown nüüd igati toetama asunud ning paneb ette, et «kõige praktilisem olekski ilmselt pankadele mingisugune maks kehtestada».
Ta lisas, et mistahes maks ei tohiks õõnestada finantsregulatsioonide reforme, et igal juhul peaks vältima rahvusvaheliste pankade kahekordset maksustamist, ning et kogutud maksuraha kasutamise üle peaksid otsustama riikide valitsused ise.
Need neli põhimõtet peaksidki Browni uues nägemuses rahvusvahelisel tasandil üksmeele tagama.
USAs on nüüdseks ettevalmistamisel maks, mille abil pankadelt riiklikud abirahad tagasi koguda kavatsetakse. Seega on ka USA nüüd selle poolt, et iga riik pankadele mingi maksu peale peaks panema, ning Brownil on oma vastavastatud põhimõtetele ilmselt lihtsam rahvusvahelist kõlapinda leida.